Suri graafik Avo Keerend

 (2)
Foto: Loit Jõekalda
Foto: Loit Jõekalda-

Täna suri 91-aastasena silmapaistev eesti graafik Avo Keerend, kes eelmisel aastal sai Valgetähe IV klassi ordeni.

In memoriam Avo Keerend 18. XII 1920 – 5.VI 2012

On lahkunud silmapaistev eesti graafik Avo Keerend, kes võttis kunstielust aktiivselt osa kuni viimase ajani. Möödunud aasta alguses tähistas ta oma 90. sünnipäeva näitusega Vabaduse galeriis, mullu sai Valgetähe IV klassi ordeni, Eesti Kunstnike Liidu auliige ning Vabagraafikute Ühendus valis ta aasta graafikuks.

Avo Keerend õppis graafikat 1936-40 Riigi Kunsttööstuskoolis ja 1940-41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis. Sõja-aastatel õppis ta maali Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis Eerik Haameri juhatusel. Maaliõpinguid jätkas ta 1945-56 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ja 1947-49 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastast 1947 kuulus ta Eesti Kunstnike Liitu, aastast 1951 tegutses vabakunstnikuna Tallinnas. 1950-ndate algul pühendus ta graafikale, osalt Ado Vabbe mõjul. Esialgu viljeles ta sügavtrükitehnikaid, ent 1957 läks üle linoollõikele, milles kujunes karmi stiili üheks omapärasemaks esindajaks 1950-60-ndate aastate vahetuse graafikas. Selle perioodi graafilistest sarjadest on paeluvamaid „Vanad kultuurimälestised“ (1963). 1960-ndate keskpaiga värvilistes linoolsügavtrükkides ilmneb suund dekoratiivsema, ühtaegu abstraktsema laadi suunas; kümnendi teisel poolel oli Keerend avangardsemaid eesti graafikuid. Järgnev kümnend oli n-ö realistliku reaktsiooni aeg eesti kunstis tervikuna. Kunstnikul sündis tollal ridamisi huvitavalt lahendatud natüürmorte, monumentaalne sari „Viljakus“ (1977-81). 1976. aastal sai ta Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse. Tollal töötas ta palju ka raamatugraafika ja eksliibrise vallas. Illustratsioonide eest Christopher Marlowe’ „Tragöödiatele“ (1983) sai ta Jaan Jenseni nimelise raamatuillustratsiooni preemia. 1980. aastatel naases ta uuel tasemel geomeetrilis-abstraktse ja dekoratiivse suuna juurde, kasutades põhiliselt plastikaat- ja kõrgtrükki. See pööre mõjus taas uudselt. 1986. aastal määrati talle Tallinna VII graafikatriennaali peapreemia, 1987. aastal sai ta Kristjan Raua nimelise aastapreemia, 1989. aastal Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse. Tema looming on saanud auhindu ja medaleid ka rahvusvahelistel näitustel. Oma geomeetrilis-konstruktiivset liini arendas kunstnik 1990-2000-ndatel aastatel edasi sarjades „Modulatsioonid“, „Korrelatsioonid“, „Visioonid“, “Labürindid“ jt, suutes vältida monotoonsust, üha üllatades leidlikkuse ja laitmatu maitsega. 1998. aastal oli Rahvusraamatukogus väljapanek „Avo Keerend – 50 aastat raamatuillustratsiooni“. Tema näitused toimusid 2005 Eesti Panga galeriis, 2006 Kunstihoone galeriis jne. Tema panust eesti graafikasse kroonis 2001 Wiiralti preemia elutöö eest.

Avo Keerendi looming jääb särava peatükina eesti graafika klassikasse. Suurepärast kunstnikku ja head kolleegi mälestavad sügavas kurbuses ning avaldavad kaastunnet lahkunu omastele

Eesti Kunstnike Liit
Vabagraafikute Ühendus
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare