Sults: enda meelest sallivuse kehastus

Homovastase arvamuslooga kired kuumas kütnud koolijuht Märt Sults peab ennast maailma sallivaimaks inimeseks, kes aga ei kannata seda, kui lapsi nendele arusaamatutel eesmärkidel ära kasutatakse.

Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults ütles, et kui kõik inimesed peaksid seadustest kinni, poleks lahmimiseks läinud. “Mina džinni pudelist välja ei lasknud, vaid kasutasin oma põhiseaduslikku õigust väljendada arvamust homoparaadi kohta,” rääkis ta Eesti Päevalehele. “Tegelikult on asi mitte millestki üles krutitud ja mind on see kõrini ära tüüdanud.”

Sults leiab, et kui näiteks loomakaitseseadus keelab inimestel loomi peksta ja terroriseerida, siis lapsi vanuses 7–18 ei kaitse keegi. “Andke andeks — kui homoparaadi saadetakse registreerima kaks pisikest tüdrukut, siis on ühiskonnas midagi väga korrast ära. Ja nüüd kaotas paraad sellisena, nagu ta planeeritud oli, oma mõtte,” sõnas ta. “Homoseksualistid, jätke koolis õppiv noorsugu rahule. Las inimene kasvab täisealiseks ja siis otsustab, kellega ta ennast seob. /---/ Ehkki ma olen maailma kõige sallivam inimene, ei kannata ma neid, kes sellises vanuses inimesi ära kasutavad.”

Sults jätkas näidete toomist: “Kui kellegi pisike tütar tuleb huviringist nuttes koju, istub issile sülle ja ütleb, et see või teine tüdruk näppis mind, siis kuidas on võimalik talle selgitada, et selles ühiskonnas ongi see normaalne? Proovigu siis isad seletada, et see on sallivus.”

Sults märkis, et on ääretult uhke oma kahe lapse üle, samuti on talle puhkenud skandaalis suures toeks olnud sõbrad. “Nendeta oleksin ammu puru olnud,” ütles ta.

Sultsi Postimehes ilmunud homovastane arvamusavaldus põhjustas tulise diskussiooni, mille vaibumist pole ilmselt enne 14. augustil Tallinnas toimuvat homoparaadi ette näha. Diskussioon jätkub laupäevastes ajalehtedes: kõigi arvamusrubriigid sisaldavad “kohustuslikku” homoteemalist lugu.

Õpetaja ja kirjanik Aidi Vallik arutleb Postimehes sallivuse ja demokraatia üle. Paljusid lugejaid ehmatas see, kui brutaalselt Sults taandab inimkonna loomariigi osaks, nendib ta. Ent paraku on inimene tõepoolest loomariigi imetajate klassi kuuluv olend, lisab ta. “Loomariigist kõneldes on Märt Sultsil üsna õigus, et terved isendid murravad normaalsusest hälbivad suguvennad maha, ajendiks teadvustamata liigisäilitamisinstinkt,” kirjutab Vallik. “Inimese ajupotentsiaaliga rajatud tsivilisatsioon aga lubab kõrvalekalletega muul viisil, inimväärselt toime tulla. Inimühiskonna võimuses on tagada hälbega isenditele nende võimaluse piires kvaliteetne elu. Mina ei tea, kas see on hea või halb. Eks kunagi loodus näitab.”

Kultuuri seisukohast lähtudes märgib Vallik, et selle arengut ongi igasugused erisused ja “normaalsest keskmisest” hälbimused pigem soodustanud. “Kindlasti mitte just homoseksualism iseenesest, vaid pigem intellektuaalse ja vaimse taseme erinevused,” täpsustab ta. “Ka annet või ebatavaliselt kõrget intelligentsi saab ju tõlgendada kõrvalekaldena.”

Märt Sultsi oponendid on kasutanud väljendeid “fašistlik”, “antidemokraatlik”, “sallimatu”. Kultuuriinimesed nõuavad Sultsi eemaldamist koolijuhi kohalt. Ent kas see on nende endi poolt demokraatlik? Valliku vastus kaldub olema: ei, ei ole.

Riigiteaduse magister Krista Kiuru arutleb homoteemast lähtudes Eesti Päevalehes samuti sallivuse piiride üle ning tunnistab, et piire on raske määratleda nii, et need oleksid kõigile vastuvõetavad. “Paistabki nii, et on moraalselt õige nõuda kodanikelt sallivust selliste rühmade soovidele, mis püsivad liberaalse tegevuse piires. Jääb küsimus, kui kaugele võib tolerantsusega minna, et indiviidide õigused oleks kaitstud, aga et oma vähemusõiguste teostamisel ei kahjustataks teisi inimesi,” kirjutab ta.

SL Õhtulehe ajakirjanik Rainer Kerge vaatleb homoseksualismi loomariigis ning märgib, et homoseksuaalsed suhted loomade hulgas on palju levinumad, kui harilikult arvatakse.