Saatejuhi Lauri Hussari sõnul on eestlased väga nõudlikud ja seetõttu ei ole ka väga õnnelikud. „Eestlased on usuleige rahvas, kes väärtustavad materjaalseid väärtusi ja see on iseäranis silmahakkav noorte seas,“ kõneles Hussar.

Sulev Valneri arvates on materialismi mõttes tegemist ka ettevaatlikusega. „Me valmistume murelikkusega raskeks tulevikuks ja see on üks põhjus, miks me ei oska hetke nautida,“ kõneles Valner.

Tema sõnul muretsevad paljud näiteks selle pärast, kas neile ikka jagub pensioni, kui nad vanaks jäävad. „Ühest küljest on küll õige oma pensioni pärast muretseda, aga teisest küljest ei maksa ennast ka surnuks muretseda ja üldse mitte penisoniikka jõuda,“ kõneles Valner.

„Eestlased on enesepiitsutajad,“ lausus Valner. „Me ikkagi ei ela nii halvasti.“

Diplomaatia peatoimetaja Iivi-Anna Masso sõnul on õnneuuringu madala taseme taga madal elatustase Eestis. „See on see mis mõjutab inimeste õnnelikkust,“ sõnas Masso. Tema sõnul on kummaline, et õnnelikkuse indeks Eesti kohta on suhteliselt madalam kui muud näitajad – näiteks demokraatia areng ja majandusnäitajad.

Maailma õnnelikemad riigid on kõik Põhja-Euroopast. Seal hinnatakse elu kümnepalliskaalal keskmisel 7,6-ga. Kõige vähem rahul ollakse Saharast lõuna pool asuvas Aafrikas, kus elule pannakse keskmiselt hindeks 3,4.

Õnnelikkuse tabeli esikolmikus on Taani, Soome ja Norra. Eesti on 72. kohal Alžeeria ja Portugali vahel.