Suitsusauna UNESCO nimekirja saamine on ohus
Veel reedel olid Võrumaa suitsusauna UNESCO-sse viijad arvamusel, et ehk õnnestub juba tuleval kevadel esitada valitsusele taotlus ja dokumentatsioon, et UNESCO asuks Võrumaa suitsusauna oma vaimse kultuuripärandi nimekirja lisama. Eile ütles Veeroja, et tõenäoliselt siiski paari kuuga ei suudeta kokku panna kogu vajalikku dokumentatsiooni, kirjutab Eesti Päevaleht.
Muu hulgas tulebki võrulastel uurida ja UNESCO inimestele veenvalt ära seletada, miks nende suitsusaun on midagi nii erilist, et just selle peaks nimistusse lisama. „Aus vastus on hetkel see, et me alles uurime, kas ja mille poolest meie suitsusaun erineb näiteks setude suitsusaunast,” lisas Eda Veeroja, kes on üks ligi kümnest eestvedajast, kes on suitsusauna kultuuri ja traditsioonide säilimise ja arenemise enda südameasjaks võtnud..
Setu ja võru suitsusauna peamisi erinevusi on see, et võrulased ehitasid omal ajal ruumikamaid saunu.
Kalle Eller on üks väheseid elus olevaid suitsusauna ehituseksperte. Võrumaa vanahärra selgituste kohaselt on setu saunad väiksemad seepärast, et neil nappis omal ajal metsamaterjali ja raha. „Näiteks pidasid setud odavamaks eeskoja ehitamist laudadest. Võrumaal aga tehti ka eeskoda palkidest,” lisas Eller.
Setude sootska Ahto Raudoja kutsub võrulasi ajama ühist asja ja mitte otsima erinevusi setu ja võru suitsusauna vahel. „Ka Setumaal on suuri suitsusaunu nagu Võrumaal ja meil on ka üsna sarnased saunatraditsioonid. Eks põhjuseid tuleb otsida ikka sellest, et üldjoontes on tegemist siiski sama kultuuriruumiga,” lisas Raudoja.
