Suhtekorraldaja luureskandaalist: inimestel puudub võime teadvustada turvalisuse nimel privaatsusest loobumise ohtusid
Suhtekorraldaja Andreas Kaju sõnul on USA luureskandaali võtmeküsimuseks inimeste valmisolek ja teadlikus privaatsusest loobumiseks turvalisuse huvides.
"Inimestel puudub hädavajalik üldistusvõime mõõta seda, et kumb on meile tähtsam, kas see hüve, mida me tahame, või see, millest me selle saamiseks loobuma peame. Jah, konkreetsel hetkel, kui meil midagi lahti on, siis oleme nõus ehk väga paljustki loobuma, aga kas me tegelikult anname endale aru, et milliseks muutub meie elukvaliteet ühiskonnas, kus me oleme pideva jälgimise all?," küsis Kaju Kuku raadio saates "Digitund".
Suhtekorraldaja lisas, et tema jaoks on riikide nuhkimise õigustamine selliselt, et seda tehakse ju hea eesmärgi nimel vale ning väga ohtlik, kuna inimesed ei taju seda, kui palju nad peavad privaatsusest.
"Kujutate ette näiteks kui olete kirjutanud e-maili lause, mida te võibolla kunagi lõpeta, kuid lihtsalt keegi loeb seda või mingi algoritm leiab sealt mingeid märksõnu ja teeb enda järeldused ja see info jõuab mõne analüütiku lauale. See kõik on lihtsalt niivõrd rõve," leidis Kaju.
USA luureskandaal lahvatas eelmise nädala neljapäeval, kui riigi ajaloo ühe suurima jälgimis- ja infokogumisskandaali tõi päevavalgele 29-aastane endine CIA tehniline abi, kes on viimastel päevadel lekitanud ajakirjandusele hulgaliselt ülisalajaseid dokumente jälgimisprogrammi PRISM kohta.
Nimelt avaldas Guardian USA kõige salajasema luureagentuuri NSA (National Security Agency) sisekoolituse slaidi, mille järgi saavad luurajad programmiga PRISM otseligipääsu USA suurimate tehnoloogiafirmade serveritele. (Vaata slaide Washington Posti lehelt.)
PRISM abiga saab NSA näha kasutajate emaile, kiirsõnumeid, videoid, pilte, faile jms. Programmiga on liitunud slaidi andmetel üheksa ettevõtet (liitumiskuupäevadega):
Microsoft (11. septemer 2007)
Yahoo (12. märts 2008)
Google (14. jaanuar 2009)
Facebook (3. juuni 2009)
PalTalk (7. detsember 2009)
YouTube (24. september 2010)
Skype (6. veebruar 2011)
AOL (31. märts 2011)
Apple (oktoober 2012)
Andmeid nõutakse tehnoloogiahiidudelt ülisalajase FISA luurekohtu nõudmisega, millega kaasneb totaalne vaikimiskäsk. Seadus sunnib ettevõtteid andmeid luurajatele edastama üksiku isiku kohta, aga automaatse ja kõigi kasutajate andmetele ligipääsu andmine on vabatahtlik. Üheksa suurt on sellega aga kaasa läinud.
