Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed teatel rahastatakse eelseisval õppeaastal 101 592 euroga ukraina, vene, aseri, läti, gruusia, ingeri-soome, tatari ja armeenia pühapäevakoolide tegevust. Kõige enam pühapäevakoole tegutseb Tallinnas, kuid koole on ka Pärnus, Loksal, Tartus, Viljandis, Maardus, Tapal, Valgas, Jõhvis ja Sillamäel.

„Rahvusvähemuste pühapäevakool on koht, kus laps saab õppida oma esivanemate emakeelt ja tutvuda rahvuskultuuri ning kombestikuga. Sageli puudub lastel ja noortel võimalus õppida süvitsi selle riigi kultuuri ja kombeid, kust on pärit nende esivanemad - just pühapäevakool on sageli nende jaoks kohaks, kus ta saab tutvuda oma juurtega ja hoida seeläbi pere traditsioone,“ tutvustas pühapäevakoolide tegevust haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Augusti lõpus või septembri algusest kuulutatakse välja rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise teine taotlusvoor, mis on suunatud koolidele, kes olemasoleva taotlusvooru raames rahastust ei saanud. Rahvuspõhiste pühapäevakoolide tegevust on riik toetanud juba aastast 2004. Pühapäevakoolide kontaktidega on võimalik tutvuda MISA kodulehel.