Südamearst: südamehaiguste iseloomu järgi tundub, nagu oleks meil sõda
Juba 40 aastat inimeste südameid kuulanud Vahisalu lemmikteema on südamerütmi reguleerimine autonoomse närvikava kaudu, mida ta on käinud uurimas ka Moskva ja Göteborgi ülikoolides. "Südamehaigused peegeldavad üsna hästi seda, kuivõrd inimese närvikava pingeolukordadele reageerib," räägib Vahisalu ajalehele Pealinn.
"Näiteks masuajal on südamearstidel patsiente rohkem. Kes kiirete ja teinekord sõna otseses mõttes põhjapanevate muutustega, näiteks töötuks jäämisega kohaneda ei suuda, on adaptsiooni- ehk kohanemishaiguste üks riskipatsiente."
Kuid üha rohkem satub südamearsti kabineti ukse alles 17–19-aastasi noorukeid, kes on hädas kõrge vererõhuga või kaebavad pidevat väsimust. Nende südametöö tundemärgid on tihtipeale samad mis sõdureil, kes peavad pidevalt ohtliku vaenlasega silmitsi seisma. Kuid meil ei käi ju sõda! Küll aga üha pingelisem olelusvõitlus, võistlus naabrite ja tuttavate vahel – kes on parem ja kelle lapsed edukamad?
End pidevalt tõestada ja edukas näida tuleb juba eelkooliealistel lastel. Kas eliitkooli katsed õnnestusid? Kuidas niigi pingelise koolipäeva järel jõuda end jagada kunstikooli, klaveritunni või keeletunni vahel? Juba maast-madalast on lapsedki pandud jooksma nagu oravad rattas. Tulemustejaht algab juba seitsmeaastaselt. See on kohanemise probleem ning igaüks sellise kiire ja konkureeriva elutempoga ei kohanegi.
