Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Margus Viigimaa on näinud igas vanuses südamehaigeid ning enamus tema patsientidest on täies elujõus mehed.

“Kui me võrdleme südameveresoonkonna haigustesse suremist teiste Euroopa riikidega, siis kuni 65-aastaste Eesti meeste suremus on üks Euroopa kõrgemaid,” rääkis professor Viigimaa Delfile, rõhutades samas, et aastast 2002 on suremus hakanud vähenema.

Üheks postiivseks põhjuseks peab professor Viigimaa inimeste teadlikumat toitumist. “Terviseteadlikke mehi on tulnud kõvasti juurde,” lausus ta ja lisas, et samas on väga palju inimesi, kes ei mõtle absoluutselt oma tervisele.

Teise positiivse nähtusena tõi professor välja meeste suitsetamise vähenemise ja ka kehalise aktiivsuse tõusu, kuigi viimase osas jääme me arenenud riikidele kõvasti alla.

“Kui me vaatame põhjapoolseid riike, siis on südamehaiguste risk ikka kõrgem, traditsiooniline toitumine on olnud siin rasvane ja soolane. Teine põhjus on suitsetamine, mille poolest oleme palju viletsamas seisus. Kui lõunamaalane suitsetab, siis ta on palju rohkem kaitstud,” selgitas ta.

Kolmanda põhjusena tõi Viigimaa välja Eesti inimeste psühhosotsiaalse stressi ja madala elukvaliteedi. “Soome-ugrile iseloomulik depressiivsus mõjutab südamehaigusi päris palju.”

Tänased lapsed on homsed südamehaiged

Südamearstile valmistab muret ka tänapäeva laste toitumus ning muutunud eluviisid. “Järjest rohkem ollakse arvuti ja teleri taga ning kehaline aktiivsus on muutunud. Südamehaigus ei teki lapseeas, aga lapsea käitumine paneb aluse tulevasele tervisele,” tuletas ta lapsevanematele meelde, et rasvarakud arenevad välja lapsepõlve jooksul ning hiljem hakkavad nõudma pidevat täiendavat toitu, et ennast üleval pidada.

“Teine asi, kui lapsepõlves ei kujune välja spordiharjumus, siis on väga raske seda hiljem juurutada. Palju sõltub ka perekonnast — kui kodus toitumisele tähelepanu ei pöörata ja sporti ei tehta, siis kujunebki lastel välja ülekaalulisus ja lodev eluviis,” tõdes südamearst.

Laste kasvav rasvumine ja ebatervislikud eluviisid on probleemiks terves maailmas. “Me ei tea, mis juhtub 40-50 aasta pärast, kui praegused lapsed jõuavad ikka, mil hakkab tavaliselt südamehaigustesse haigestumine. Praegu me näeme, et südamehaigused vähenevad, aga see trend võib ka pöörduda,” hoiatas kardioloog.