Tepp ütles Delfile, et arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu vastus haiglate liidule pakkumisele väljendab arstide enamuse arvamust.

"Loomulikult on ka teistsuguseid mõtteid," tõdes ta ja möönis, et kindlasti on arstide seas ka neid, kes on streigist väsinud.

"Streikijate meeleolud on nii ja naa - mõnel parem, mõnel halvem, mõned on optimistid, mõned pessimistid," ütles Tepp. "Meie valitsuse käitumise peale ollakse igal juhul solvunud."

Tepp ei ole märganud arstide vahel mingit raginat sõltuvalt sellest, kes streigib ja kes mitte. "Aeg-ajalt inimeste vahel ikka tekib lahkarvamusi, ma ei ütleks et streigisituatsioonis oleks neid rohkem kui muidu," hindas Tepp.

Tepp rääkis, et streikima hakates oli igal inimesel selge, mille peale ta välja läheb. Teatud palgakaotusega ollakse tema sõnul arvestanud.

Tepp ei usu, et streikimine mõjuks kuidagi patsientide usaldust arstide vastu.

Nagu ka arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa on korduvalt kinnitanud, lõppeb arstide streik siis, kui kirjutatakse alla kollektiivleping tervishoiutöötajaid esindavate liitude ja tööandjaid esindavate organisatsioonide vahel. Sama kinnitas Delfile ka Jaan Tepp.

Õed ja arstid ei nõustu sotsiaalministri ja haiglajuhtide väitega, et tegemist on väärika pakkumisega. Pakutud muudatused on liiga väikesed ega võimalda saavutada streigi eesmärki – vähendada tervishoiutöötajate lahkumist Eestist ja jõuda tervishoiu rahastamise ja korralduse muutmise ning selle kaudu patsientide olukorra reaalse paranemiseni.

Tervishoiutöötajad tegid kompromisspakkumise: hooldajatele 2,6 eurot (23 protsenti), õdedele 4,5 eurot (17,5 protsenti) ja arstidele kaheksa eurot (11 protsenti), mille juurde jäävad ega nõustu selle jagamisega kahele aastale.