Riigieelarve viimasel, kolmandal lugemisel osutus valitsusparteide kõrval suuremaks võitjaks roheliste erakond, kelle ettepanekul ja koalitsiooni heakskiidul kirjutati tuleva aasta eelarvesse juurde 16 miljoni krooni (1,02 miljoni euro) eest üksikasjalikke kulueraldisi. Mäletatavasti olid rohelised ka teisel lugemisel otsustav kaalukeel, sest siis kiideti heaks nende ettepanek tõsta toimetulekutoetusi. Eelarve heakskiitmisel võivad rohelised kinnitada, et on seisnud 80 miljoni krooni (5,11 miljoni euro) eraldamise eest.

Roheliste edu tekitab paratamatult küsimuse, kas see võib olla seotud nende antud toetusega nii mõnegi valitsusliidu jaoks eriti tähtsa eelnõu läbisurumiseks. Viimase aja eredaim näide on nn allikakaitse seaduse heakskiit riigikogus, kus otsustavaks sai rohelise Marek Strandbergi poolthääl.

Rohelisi rahanduskomisjonis esindav Toomas Trapido väitis, et selliseid seoseid ei ole võimalik leida, kuid ta möönis, et roheliste fraktsioonis valitseb otsustusvabadus: „Igaüks hääletab meil vastavalt oma südametunnistusele. Olen siiski rõhutanud omalt poolt kolleegidele, et me ei seo riigieelarve menetlemist muude seadustega.”

Kuhu siis roheliste ettepanekute järgi jaotatav 16 miljonit krooni läheb? Näiteks ökokogukondade ühendus saab 19 173 eurot (300 000 krooni) „Gaia haridusprogrammi Eesti jaoks kohandamiseks, Eesti koolides tutvustamiseks ning kogukonnakooli mudeli väljatöötamiseks”.

Sama palju eraldatakse loodusuurijate seltsile uusimate teadustulemuste koondamiseks ja tutvustamiseks ning loodusteadusliku raamatukogu ülalpidamiseks. Eestimaa Looduse Fond aga saab 63 912 eurot (miljon krooni) ülemaailmseks ko-danikualgatuseks Global Cleanup 2012. 185 000 eurot (2,9 miljonit krooni) saab juurde ka Tallinna loomaaed imetajate elutingimuste parandamiseks.