Strandberg: reostus kahjustab sisemaad

Looderannikut tabanud naftareostus kahjustab looduskeskkonda ka sisemaal, sest mürgised ained jõuavad kiskjate organismi, mis omakorda mõjutab teiste imetajate populatsiooni.

Eestimaa Looduse Fondi esimees Marek Strandberg nendib Sakale, et kahtlemata on tegemist katastroofiga.

“Oleme Nõva rannikult leitud ainet lasknud analüüsida,” lausus ta. “Tulemused näitavad, et selles kütuses on väga palju fenoolseid ühendeid. Lühidalt öeldes on meie rannikule jõudnud aine mürk. Seepärast ei mõjuta reostus ainult veelinde ja merd, vaid jõuab toiduahela kaudu ka sisemaale.”

Kogu rannaala on rebaste ja huntide jälgi täis. “Juba kooliajast teame, et hunt on looduse sanitar, kes jahib haavatud või nõrku loomi. Masuudi tõttu lennuvõimetud linnud on huntidele ja rebastele täpselt sobilik saak,” lausub Strandberg. “Õige pea jõuab kätte aeg, mil loomad hakkavad tiineks jääma, ent fenool mõjutab otseselt loomade võimet järglasi saada. Juba väga väikese koguse fenooli sattumine röövloomade organismi põhjustab aborti.”

Kiskjate populatsiooni vähenedes suureneb metskitsede, jäneste ja teiste imetajate arvukus. See toob omakorda kaasa uued keskkonnakahjud, nendib Stranberg. “Põhimõtteliselt on tegemist sama tendentsiga, mis leiab aset veekogus, kust röövkalad on välja püütud.”