Strandbergi sõnul peaks haldusreformi tagajärjel tekkima 30-50 uut nö kihelkonda, kuhu valitaks esindajad igast külast ja asumist. Ta rõhutas, et tähtis on võimalus saadik tagasi kutsuda, kui ta oma tööd halvasti teeb.

„Kohaliku omavalitsuse asi on ju kohalikku elu sõna otseses mõttes valitseda, ent siin on probleem, et osa omavalitsusi on nii väiksed, et seal polegi midagi valitseda ning osa liiga suured,“ märkis ta ning tõi näiteks Tallinna, mis tuleks kindlasti tükeldada. „Pole ju õige, et lasnamäelaste häältega muudetakse nõmmekate elu,“ märkis poliitik.

Seega peaks Strandbergi sõnul algama haldusreform valimsreformist. Ta tõi ka välja, et haldusreformi tagajärjel kaotaksid paljud ametnikud töö ning haldusreformi üks pidureid ongi see, et ametnikud võitlevad oma töökohtade säilitamise nimel haldusreformi vastu.

Strandberg tõi ka välja, et riik peaks esimese sammuna tellima teadlastelt uurimuse, et mitu omavalitsust on mõistlik moodustada.

Oma hiljutises ettekandes riigikogule rõhutas haldusreformi vajalikkust õiguskantsler Indrek Teder. Koalitsioon ei taha sellest hoolimata vedu võtta. Kui reformi ei tule, peaks valdadelt mõned ülesanded ära võtma, arvas õiguskantsler.