Lisaks saadab kaitsepolitsei kohtu alla kolm meest, keda süüdistab lõhkeaine omamises ja vahendamises plahvatuste korraldajatele, ütles kaitsepolitsei pressiesindaja BNS-ile.
Kaitsepolitsei teisipäeval avaldatud teate kohaselt tekkis Nikolai Bobrovil mai esimesel poolel kavatsus pressida välja raha Stockmanni kaubamajalt, kasutades selleks plahvatusi. Stockmanni kaubamaja valis Bobrov väljapressimise objektiks seetõttu, et pidas seda kõige suuremaks ja kallimaks kaupluseks Tallinnas.
Oma plaanist rääkis Bobrov Deniss Balõnskile, kes soostus kuriteos osalema.
Umbes nädal enne plahvatust käis Bobrov Stockmanni kaubamajas tutvumas sealse olustikuga ning valimas välja lõhkeseadeldiste paigaldamise kohti ja maskeerimise viise. Samuti käis Bobrov koos Balõnskiga uurimas ja fotografeerimas AS-i Eesti Fosforiit tootmishooneid Maardus, kus nende plaani kohaselt pidi väljapressitav raha üle antama.
Nädal enne pommiplahvatuse korraldamise päeva said Bobrov ja Balõnski ka Andrei Berezini nimelise mehe vahendusel Igor Gretškolt oma plaani elluviimiseks vajamineva lõhkematerjali, milleks olid üheliitrisesse piima kilepakendisse pakendatud ammoniit ja kolm elektridetonaatorit. Lõhkeseadeldiste valmistamiseks ostsid Bobrov ja Balõnski ka kolm mobiiltelefoni Motorola d160 ja eri mobiilsideoperaatorite kõnekaarte.
Väljapressimise ettevalmistamise käigus otsustasid Bobrov ja Balõnski kaasata oma plaani elluviimisesse ka Bobrovi tuttava Maria Kaširova, kes oli varem ESS-i turvatöötajana töötanud Stockmanni kaubamajas ja tundis seetõttu hästi kohalikke olusid.
Kaks päeva enne plahvatust rääkisid nad Kaširovale kuriteo kavandamisest ja tegid talle ettepaneku selles osalemiseks. Kaširova oli talle tehtud ettepanekuga nõus.
Plaani kohaselt pidi Kaširova koos Balõnskiga sõitma Tallinnas erinevate taksofonide juurde, samuti pidi Kaširova pidama sidet Maardus raha ootava Bobroviga. Kaširova käest said kaasosalised ka Stockmanni turvateenistuse numbri.
Bobrov, Balõnski ja Kaširova leppisid omavahel kokku ka väljapressitava rahasumma, kahe miljoni krooni jagamises.
Päev enne plahvatust valmistasid Bobrov ja Balõnski kaks sarnase ehitusega lõhkeseadeldist, millest üks maskeeriti Stockmanni kaubamajja toimetamise eesmärgil küpsisepakiks ja teine mahlapakiks. Mõlemad lõhkeseadeldised koosnesid pooleliitrisesse plastpudelisse valatud ligikaudu 300 grammist ammoniidist, elektridetonaatorist, mobiiltelefonist koos SIM-kaardiga ja toiteallikast.
Samal päeval kella 21 paiku paigutas Bobrov lõhkeseadeldised Stockmanni kaubamaja esimesel korrusel asuvatele küpsise- ja mahlariiulitele.
Et kahe Stockmanni kaubamajja paigaldatud lõhkeseadeldise valmistamisest jäi lõhkematerjali üle, siis otsustati korraldada eksperiment, et selgitada Stockmanni kaubamajja paigaldatud lõhkeseadeldiste töökindlust ja purustusjõudu.
Pärast lõhkeseadeldise katsetamist Männikul, mille käigus veenduti lõhkeseadeldise purustusjõu sobivuses, sõitsid Bobrov, Balõnski ja Kaširova Maardusse, kus Bobrov jäi AS-i Eesti Fosforiit territooriumile ootama väljapressitava raha kohaletoomist. Balõnski ja Kaširova pöördusid tagasi Tallinna, et helistada taksofonidest väljapressimise eesmärgil Stockmanni kaubamajja ja lõhata kaubamajja paigaldatud lõhkeseadeldised.
19. mail kell 2.36 teatati kõne vastu võtnud Stockmanni kaubamaja turvatöötajale, et 15 minuti pärast lõhkeb Stockmannis pomm ja seejärel lõpetati kõne. Kell 3.07 tehti järgmine ähvardus, milles Balõnski teatas kõnele vastanud turvatöötajale, et viie minuti pärast lõhkeb kaubamajas pomm ja nõudis kahe miljoni krooni üleandmist, täpsustamata raha üleandmise üksikasju. Väljapressijad tegid mainitud kahe kõne vahel ka kolmanda kõne, millele ei vastatud.
Kella kolme ja poole viie vahel öösel sõitsid Balõnski ja Kaširova järmise taksofoni juurde. Ähvarduse täideviimiseks helistas Balõnski mobiiltelefonile, mis oli ühendatud mahlariiulile paigutatud lõhkeseadeldisega. Balõnski initsieeris sellega küll lõhkeseadeldise, kuid eeluurimisel tuvastamata tehnilistel põhjustel plahvatas lõhkeseadeldis alles kell 10.54.
Pärast Balõnski naasmist autosse helistas Kaširova Bobrovile ja teatas, et üks lõhkeseadeldis on lõhatud. Bobrov tahtis seejärel, et kaasosalised sõidaksid Maardusse ja tooksid ta sealt ära.
Jõudnud tagasi Tallinnasse, prooviti veel kahel korral helistada Stockmanni turvateenistusse, kuid seal ei võetud taas kõnesid vastu.
Seejärel, kell 4.40, helistas juba Bobrov Stockmanni riiulile peidetud mobiiltelefonile. Selle kõne tulemusel plahvatas lõhkekeha kohe.
Kaitsepolitsei esitas Bobrovile ja Balõnskile süüdistuse lõhkeseadeldiste ja nende valmistamiseks vajalike osade ebaseadusliku omandamises, hoidmises ja edasitoimetamises. Samuti süüdistatakse neid väljapressimises, mis on seotud ähvardusega hävitada ja rikkuda vara.
Maria Kaširovale esitas kaitsepolitsei süüdistuse soodusolukorra loomises väljapressimiseks, kuna ta ütles Balõnskile Stockmanni kaubamaja turvateenistuse telefoninumbri ja teavitas Bobrovi kuriteo toimepanemise staadiumist.
Lõhkematerjali ebaseadusliku omandamise, edasitoimetamise ja üleandmise süüdistusega lähevad kohtu alla Andrei Berezin, Ruslan Berezin ning Igor Gretškosi.
Igor Gretškosi omandas Ahtme kaevandustest pärit kolm kilogrammi ammoniidi ja 14 elektridetonaatorit 1980. aastate lõpus. Peale selle omandas ja hoidis Gretškosi ilma vastava loata ligi 1300 padrunit, TT-püstolit, gaasipüstolist ümberehitatud tulirelva ning miinipilduja miini ja püssirohtu.
Stockmanni kaubamaja esimesel korrusel asuvas toidukaupade osakonnas plahvatasid 19. mail kaks lõhkeseadeldist. Kell 4.40 ja 10.54 toimunud plahvatustega tekitati AS-ile Stockmann ja Kaubamajas viibinud klientidele varalist kahju kokku 288.110 krooni ulatuses. Kella 10.54 plahvatus tekitas peale varalise kahju veel ka raske kehavigastuse kahele naisele.
