Veetõusme kinnitusel on kõik seadusega kooskõlas, kuna rahvaloenduse seadus, mille alusel statistikaamet tegutseb, nõuab, et rahvaloenduse tulemused väljastatakse niiöelda anonümiseeritud andmebaasi. Andmebaasini jõudmiseks tuleb need andmed enne korrastada ja selleks kanda nad magnetkandjatele.
"Isikuline andmebaas, millest minu süüdistajad räägivad, tekib ühe vaheetapina statistikaseaduse alusel, mis kaitseb andmeid täielikult igasuguste ligipääsude eest," kinnitas Veetõusme. "Seega arvan, et oleme absoluutselt täpselt kõigi seaduse piirides tegutsenud."
"Rahvastikuregistriga tekkivat andmebaasi mingil juhul võrrelda ei saa, kuna rahvastikuregistrit luuakse ainult tõestatud dokumentaalsete andmete baasil. Rahvaloendusel saadud andmed pole aga dokumentaalsed, kuna ühtegi dokumenti loenduse ajal ei kontrollitud ja seega on tegemist täiesti võrreldamatute andmekogudega."
Veetõusme sõnul ei taha andmekaitse inspektsioon lihtsalt asjast aru saada.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Ülo Randaru ütles neljapäeval BNS-ile, et statistikaamet ei saa nõustuda andmekaitseinspektsiooni avaldatud formuleeringuga, mille kohaselt luuakse 2000. aasta aprillikuus toimunud rahvaloenduse andmete baasil ebaseaduslikku andmebaasi.
"Rahvaloenduse andmete töötlemine lähtub rahva- ja eluruumide loenduse seadusest, millele olid eelnevalt andnud oma kooskõlastuse kõik asjaomased ministeeriumid," ütles Randaru.
Vastavalt selle seaduse paragrahv 37 lõige kahele peab säilitama isiku identifitseerimist võimaldavaid täidetud loenduslehti sada aastat.
"Seega juba seaduses määratletud loenduslehtede täitmise kaudu tekkis isikuline andmekogu ning andmekaitseinspektsiooni loogikast lähtudes ei oleks loendust tohtinud üldse toimuda," sõnas Randaru, kes kinnitas, et kogutud isikuandmed on konfidentsiaalsed, neid ei avalikustata ega anta üle kolmandatele isikutele, vaid kasutatakse üksnes statistilistel eesmärkidel.
Rahvaloenduse esialgsed tulemused kogurahvastiku kohta avaldab statistikaamet hiljemalt 90 päeva jooksul pärast järelküsitlust ja loendustulemused statistiliste väljundtabelitena kahe aasta jooksul.
Andmekaitseinspektsioon esitas 22. mail politseile avalduse statistikaameti peadirektori Rein Veetõusme vastu kriminaalasja algatamiseks, kuna leiab, et tema korraldusel luuakse rahvaloendusel saadud andmete baasil ebaseaduslikku isikustatud andmebaasi.
Siseministeeriumi haldusalas tegutsev andmekaitse inspektsioon tuvastas 19. mail kohapealse kontrolli käigus, et statistikaamet on alustanud rahvaloendusega kogutud delikaatsete isikuandmete skaneerimist ja andmebaasi kandmiseks ettevalmistamist.
Elektroonse andmekogu loomise korralduse andis statistikaameti peadirektor Rein Veetõusme 10. mail ja see andmekogu sisaldab kõiki loenduslehtedele kantud andmeid.
Inspektsioon leiab, et statistikaameti peadirektor Rein Veetõusme on oma korraldusega rikkunud riigi andmekogu pidamise ja selles asuvate andmete kasutamise korda, millega kaasnes isikute põhiõiguste rikkumine ja olulise kahju tekitamine riigi huvidele.
Sellest lähtuvalt palus inspektsioon 22. mail statistikaametit viivitamatult vastavalt isikuandmete kaitse seadusele kõrvaldada isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine, kuid statistikaamet ei reageerinud ei sellele ega varasematele pöördumistele ja jätkas andmekogu loomist.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Hillar Aarelaid esitas seetõttu kirja politseiametile kriminaalasja menetluse alustamise otsustamiseks kriminaalkoodeksi paragrahvi tunnustel, mis käsitleb riigi andmekogu kasutamise korra rikkumist.
Kolmapäeval tuvastas andmekaitse inspektsioon aga taas, et statistikaamet jätkab rahvaloendusega kogutud isikuandmete töötlemist ja nende kandmist elektroonilisse andmebaasi.
Statistikaamet tegutseb isikustatud andmebaasi luues endise rahandusministri Mart Opmanni allkirjastatud määruse kohaselt, mille praegune minister Siim Kallas 4. veebruaril ära muutis.
Opmanni määrus muudeti, kuna õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli leidis käesoleva aasta aprillis, et paljud selle paragrahvid on vastuolus rahva- ja eluruumide seadusega.
Siseminister Tarmo Loodus ütles kolmapäeval BNS-ile, et statistikaamet on omapäi tegutsenud ja pole reageerinud ka rahandusminister Siim Kallase märkustele.
"Vaatamata kõigile pöördumistele on statistikaamet seda tööd jätkanud, mis teeb meid murelikuks, kuna seaduste kohaselt tohib Eestis olla vaid üks andmebaas - rahvastikuregister, kus on ka delikaatsed isikuandmed, ja teist sellist Eestis olla ei saaks," ütles Loodus.
Looduse sõnul on siseministeeriumi põhiülesandeks antud juhul tagada isikute põhiõigustest kinnipidamine ja selle kaudu olulise moraalse kahju mittetekitamine riigile.
Siseministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et sisuliselt tegeleb statistikaamet rahva petmisega. "Tänase päeva seisuga on registrisse kantud juba pool miljonit küsitluslehte, mis sisaldavad isikuandmeid," sõnas pressiesindaja.
"Kõigile on rahvaloenduse tegemise eel teatatud, et loenduse käigus saadud andmeid ei kasuta statistikaamet isikustatud kujul, ometi loovad nad praegu teist rahvastikuregistrit."
Statistikaameti poolt loodava andmekogu asutamine on inspektsiooni hinnangul vastuolus järgmiste seadusesätetega:
* rahva ja eluruumide loenduse seaduse paragrahv 33 lõige 3, mis
sätestab loendusandmete töötlemise ainult anonüümse andmekogu
baasil. Anonüümsus tagatakse täisnime, aadressi või teiste
andmete, mis otseselt hõlbustavad isiku kindlakstegemist,
mittekasutamisega.
* andmekoguse seaduse paragrahv kolm lõige kolm, mille alusel
riik võib koguda peetavatese andmekogusse oma seadusekohaste
ülesannete täitmiseks andmeid, mille kogumine on ette nähtud
seadustes või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktides.
* andmekoguse seaduse paragrahv 20 lõige neli, mille alusel on
riigiasutusel keelatud pidada sarnaseid ja teineteist sisuliselt
kordavaid andmekogusid. Sisuliselt korratakse rahvastiku
arvestuse andmebaasi kantavaid andmeid.
* isikuandmete kaitse seaduse paragrahv kolm lõige üks punkt
üks, millega on vastutaval töötlejal kohustus töödelda
isikuandmeid nimetatud seaduses lubatud eesmärkidel ja
tingimustel.
Rahva ja eluruumide loendus toimus statistikaameti korraldusel 31. märtsist kuni 9. aprillini. Sellega seoses koguti ka andmeid, mis isikuandmete kaitse seaduse kohaselt loetakse delikaatseteks.
Loendusega hõlmati kõik isikud, kes loendusmomendil viibisid Eestis, välja arvatud välisriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatiline personal ja nende perekonnaliikmed ning välisriigi sõjaväe tegevteenistuses olevad isikud.
Loendatav isik oli kohustatud andma tõeseid ja täielikke vastuseid loenduslehtede kõigile küsimustele, välja arvatud andmed oma religioosse kuuluvuse kohta.
