Statistikaamet: Eestis on kehv arstiabi kättesaadavus, töötust on aga vähem kui varem
Statistikaameti andmetel on kõnekas nende inimeste arv, kellel oli viimase aasta jooksul olukordi, kus nad polnud hoolimata vajadusest eriarsti vastuvõtule pääsenud. Kui 2013. aastal oli niisuguseid inimesi 93 000, siis 2014. aastal hinnanguliselt 122 000. Ülekaalukalt nimetasid nad peamise takistusena ootejärjekordade pikkust.
Head meelt teeb see, et vähenenud on tööpuudus ja pidurdunud väljaränne, küll aga on rahvaarv jätkuvalt vähenemas. "Majandus võib tõusta ja langeda, kuid kui pole rahvastikku, kes on protsessi kandjaks, siis pole mõtet teistest asjadest rääkida," nentis Statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell ajakirjanikele 2014. aasta andmeid tutvustades.
Alates 1980. aastatest on langenud sündide arv, üheks põhjuseks peab Krusell seda, et siis hakkasid muutuma inimeste väärtushinnangud. "Tasapisi hakkas olukord paranema ja 2010. aastal ületasid sünnid surmad, aga viimastel aastatel on selgelt sünde vähem kui surmasid."
„Olukord tööturul on paranenud, aga rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu kahaneb tööealiste arv endiselt,“ selgitas Krusell. „See omakorda parandab töövõtjate positsiooni tööturul ja paneb tööandjad pikemas perspektiivis palgasurve alla,“ lisas ta. Inimeste tööturuolukorra paranemise ning palgakasvu valguses on vähenenud ka sotsiaalset kaitset vajavate inimeste arv. „Toimetulekutoetust saanud perede arv on pärast järsku kasvu majanduskriisi ajal alates 2012. aastast järjepidevalt kahanenud ja mullu oli selliseid peresid ligi 16 600,“ selgitas Krusell ja lisas, et samas pole see arv jõudnud tasemeni, mis oli kiire majanduskasvu aastatel enne kriisi. „Kui arvestada inimeste endi hinnangut oma majanduslikule toimetulekule, tuli 2014. aastal raskustega toime 14% ja mõningate raskustega 38% 15–74-aastastest ning need näitajad pole varasema aastaga võrreldes oluliselt muutunud,“ tõi Krusell välja.
Vanemanalüütik Alis Tammur keskendus tulemustele, mis iseloomustasid rännet, haridust ja nende omavahelisi seoseid. Selgus see, et Eestist rändavad välja pigem Eesti naised kui mehed. Enamik potentsiaalseid väljarändajaid on Tammuri sõnul 20-30 aastat vanad.“2014. aastal oli väljaränne ligi 30% väiksem kui kolmel varasemal aastal ning meeste rändesaldo positiivne,” tõi Tammur positiivsena välja. “Peamiselt on väljaränne vähenenud Soome läinute arvu kahanemise tõttu, milles oma osa on Soome kestvatel majandusraskustel,” märkis ta. Üldkokkuvõttes jäi rändesaldo ikkagi negatiivseks – 2014. aastal rändas Eestist välja 4637, kuid siia saabus elama 3904 inimest.
