Stalnuhhini sõnul ei ole mingit sidet tootmise lõpetamise ja veetariifide tõusu vahel olemas. Kreenholm maksis ja maksab siiamaani 1999.aastal kehtestatud tariifide järgi. Samal ajal kasseerivad nad oma rentnikelt tasu uute tariifide alusel, mis tähendab, et nad on teeninud kogu aega kopsakat vaheltkasu.

„Kui arvestada seda, mida ütles Mats Gabrielsson ühes oma intervjuus, siis peaks vee hind olema Kreenholmi jaoks 14 korda odavam kui praegu. Teiste sõnadega peaks vee hinnaks — puhta vee ja heitvee hind kokku –, olema tema ettekujutuse järgi 2 krooni kuupmeetri eest. Tahan siinkohal talle meenutada, et täna on Eestis vee kuupmeetri keskmine hind tööstusettevõtete jaoks kõvasti üle 30 krooni,” lisas Narva linnavolikogu esimees.

Lisaks heidab Stalnuhhin ettevõttele ette, et kui Kreenholmi varad müüdi hiljuti 350 miljoni krooni eest (ostjateks osutusid samad isikud, kes on Keenholmi omanikud), siis panditi need pangale 540 miljoni krooniga.

See tähendab, et Kreenholmi kinnisvara müüdi ära turu hinnast vähemalt 190 miljoni krooni võrra odavamalt. Volikogu esimehe arvates on see raha ettevõtte juhtide poolt „välja imetud” tekstiiliettevõtte töötajate arvelt. „Tegelikult oli ettevõttel olemas ressurss, mis juhtide poolt kõrvale kanditi… ning nüüd, kui ettevõte on tühjaks imetud, visatakse ka töölised tänaval,” lausus Narva linnavolikogu esimees.

Samuti ei arestinud Kreenholmi arveid AS Narva Vesi, nagu kinnitas Boras Wäfweri suuromanik Mats Gabrielsson, vaid selle otsuse langetas Viru Maakohus vastavalt Eestis kehtivatele seadustele. „Arved vabastati aresti alt paari päeva pärast ja arvan, et see ei saanud avaldada mingit mõju ettevõtte reputatsioonile. Pigem mõjus Kreenholmi reputatsioonile teade selle kohta, et Kreenholm kasutab oma tootmises laste poolt korjatud puuvilla,” rääkis Stalnuhhin.

Tekstiilitootja Kreenholm plaanib koondada algaval aastal tuhatkond inimest ning sulgeda Narvas kogu ketrus- ja kudumistööstuse.