Ametlikult rahvusvahelise inimõiguste liikumise (International Human Rights Movement) Maailm Natsismita nime kandev organisatsioon märgiti ära ka selle aasta kaitsepolitsei aastaraamatus, kus kasutatakse selle venekeelset nimetust Mir Bez Natsizma.

Stalnuhhin lausus täna Delfile, et peaassambleel on kokku saanud üle 150 esindaja 23 riigist, kes kõik arutasid natsismi vastast võitlust. "Räägiti sellest, et viimastel aastatel on natsismi ideoloogia ilmselgelt jalule tõusmas ja natsistlikud tujud on väga paljudes riikides juba nähtavad," lausus Stalnuhhin.

Natsismi tõusu maailmas näitab Stalnuhhini sõnul ka organisatsiooni koostatud monitooringu aruanne, kus on väga tõsiselt ära märgitud ka Eesti, Läti ja Leedu.

ERRi teatel sõitsid peaassambleele ka MTÜ Vene kool Eestis ühe esindajana Alisa Blintsova ja inimesi mitmetest organisatsioonidest, teiste hulgas ka Öise Vahtkonnaga seotud olnud inimesed ning Andrei Zarenkov, kes valiti liikumise asutamisfoorumil 2010. aastal ühenduse presiidiumisse.

Kaitsepolitsei kahtlustab Kremli propaganda levitamises

Maailm natsismita asutamisfoorumil 22. juunil 2010 Kiievis valiti kaitsepolitsei aastaraamatu teatel Eestist ühenduse presiidiumisse tuntud äär­muslane Andrei Zarenkov ning nõu­kogu liikmeteks tema mõttekaaslased Dmitri Linter ja Maksim Reva.

Kaitsepolitsei aastaraamatus on ka kirjas, et organisatsioonist Maailm Natsismita soovitakse ku­jundada mõjukaim Kremli­meelse­te ühenduste katusorganisatsioon ja saavutada sellele Euroopa Nõukogu ametliku partneri staatus. Nimetatud eesmärgi täitmiseks on vajalik allorganisatsioonide olemasolu Eu­roopa Nõukogu liikmesriikides.

"28. märtsil 2011 toimus Tallinnas MTÜ Natsivaba Eesti asutamiskoosolek.
Ürituse eestvedajaks oli Arnold Meri nimelise Ühiskondliku Liidu
Uusnatsismi ja Rahvusliku Vaenu Vastu (nn Antifašistliku Komitee)
liider Zarenkov, kes vahetas ürituse eel MTÜ senise nime ja re­gistreeris selle ümber Maailm natsismita katus­organisatsiooni kontseptsiooniga sobivaks MTÜ­ks Natsivaba Eesti. Sisuliselt uut organisatsiooni Eestis kaitsepolitsei hinnangul ei loodud," on aastaraamatus kirjas.

Kaitsepolitsei hinnangul on Maailm Natsismita üheks eesmärgiks Kremli-meelse ajalookäsitluse levitamine. "Venemaa välisministeeriumi kõrge hinnangu sai Maailm Natsismita poolt 2011. aasta jaanuaris Strasbourgis OSCE istungjärgu ajal avatud Suu­rele Isamaasõjale pühendatud näi­tus ja nende seni korraldatud kon­verentsid, kus Eesti ja Läti aadressil kõlavad alusetud süüdistused ajaloo ümberkirjutamises ja natsismi re­habiliteerimises," lisas kaitsepolitsei.

"Kompromiteerivate materjalide ko­gumise koordineerimiseks korral­dati 3.–4. detsembrini 2011 Maailm natsismita Moskva peakontoris seminar “Nat­sismita maailma poolt: Venemaal ja lähivälismaal taassündinud neo­natsistlike meeleolude sotsiaalse­te aluste monitooring”. Seminaril kinnitati Balti riikides, Ukrainas ja Moldovas elavatest vene aktivisti­dest grupid, kes hakkavad peami­selt meediale tuginedes koondama teavet neonatsismi, ajaloo võltsi­mise ja väidetavate natsikäsilaste rehabiliteerimise või heroiseerimise ilmingutest," on aastaraamatus kirjas.

Stalnuhhin eitas, et keegi võiks teda ära kasutada ja süüdistas kaitsepolitseid natsismi toetamises. "Kui kaitsepolitsei soovib kaitsta neid, kes pooldavad natsismi või rünnata organisatsiooni, mis natsismi vastu püüab midagi teha, siis on see nende isiklik asi. Nende isiklik veendumus," teatas Stalnuhhin.

Neil päevil viibis Strasbourgis ka Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, kes Tallinna linnavalitsuse eelinfo teatel viibis esmaspäevast tänaseni puhkusel. Kõlvarti nõunik Betina Fermani sõnul osales abilinnapea Kõlvart osales Strasbourg'i Klubi kutsel Maailma Demokraatia Foorumil Euroopa Nõukogus.

Strasbourg'i Klubi on Fermani sõnul 2003. aastal Strasbourg'i linnapea poolt asutatud Euroopa Liiduga liituma kutsutud, aga nüüdseks juba uute liikmesriikide ja tänaste kandidaatriikide suurlinnade ja piirkonnakeskuste linnapeade mitteformaalne ühendus. Tallinn liitus Strasbourg'i Klubiga selle asutamise aastal. Strasbourg'i Klubil on hetkel 38 liikmeslinna 13 Euroopa riigist.