Viimastel aastatel Eestis, aga varasemalt ka Soomes, Kanadas ja Prantsusmaal pedagoogiametit pidanud Muljar ütles, et otsus töölepingu lõpetamisest tuli tema jaoks kui välk selgest taevast. „Ma ei osanud oodata, et nad lepingut ei pikenda. Mõtlesin, et nad ikka enne räägivad minuga sel teemal, selles mõttes oli see suur pauk. Alles kevadel pakuti mulle uueks õppeaastaks tunde juurde,“ tunnistas staažikas pedagoog Delfile.

„Me sõlmisime temaga tähtajalise töölepingu tähtajaga 19. juunil. See oli ajutine koht. Nii ongi,“ ütles aga Keila kooli direktriss Liivi Siim, kelle väitel oli pedagoog sellest teadlik ja sellega ka väga nõus.

Siimu sõnul oli peamiseks põhjuseks Muljari puudulik haridus. „Meil on vaja inglise keele õpetajat, aga tal ei ole inglise filoloogi haridust,“ selgitas direktriss. „Me ei saa võtta vajaliku hariduseta inimest tähtajatult tööle, ainuke võimalus siinjuhul on ajutine tööleping.“

Haridusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb tunnistas Delfile, et koolil on lõpetamata kõrgharidusega õpetajat tõepoolest võimalik tööle võtta vaid ajutise töölepinguga, misjärel on küll võimalik lepingut pikendada, aga enne on vaja välja kuulutada uus konkurss.

Kõrgharidust omandava ja Tallinna Ülikoolis inglise keele lisaeriala lõpetanud Muljari sõnul ei olnud tööpakkumises filoloogi haridust aga nõutud ja samuti ei olnud töölepingus põhjendatud, miks on tööleping ajutine. „Muidu ma ei oleks hakanud sinna kandideerimagi,“ ütles pedagoog, kellel on aga omandatud i-to-i (üle maailma tunnustatud inglise keele kui võõrkeele õpetamise sertifikaat -toim) ja Cambridge´i õpetaja sertifikaat.

Haridusministeeriumi õpetajaosakonna asejuhataja Vilja Saluveer ütles, et pedagoogil tuleb taotleda välismaa kvalifikatsioonide tunnustamist ja tõenäoliselt õpetaja seda seni teinud ei ole. „Kui ametlik protseduur on läbitud, tuleb välismaa kvalifikatsiooni võtta samaväärsena. Nii on Euroopa Liidus kokku lepitud,“ sõnas Saluveer Delfile.

Saluveeri sõnul annab praegu kehtiv seadus aga suure otsustusõiguse koolijuhtidele. „Väga tihti tuleb ka meile kaebusi, et inimene lasti lahti viidatuna tema mitte vastavale kvalifikatsioonile, kuigi tegelikult peitub põhjus hoopis milleski muus ja see lihtsalt tuuakse õpetajale ette,“ tõdes ministeeriumi õpetajaosakonna asejuhataja.

Siimu väitel oli pedagoogil probleeme ka nii õpilaste kui õpetajatega, kuid täpsemalt ta neid kommenteerida ei soovinud, sest need lepingu mittepikendamisel aga tema väitel rolli ei mänginud. Muljari sõnul ei rääkinud juhtkond enne lepingu lõpetamisotsusest teatamist aga mingitest probleemidest. „Vastupidi. Alles kevadel oli ta (direktor –toim) mind ühele teisele õpetajale kiitnud,“ väitis pedagoog.

Naine tunnistas suve hakul õpilastele, et seisab klassi ees viimast korda ja järgmisel aastal on tema asemel seal juba uus õpetaja. Muljar palus lastel kirjutada, mida oleks võinud teha paremini ja kuidas nad tema uuenduslike õppemeetoditega rahule jäid.

„Minu lemmikõpetaja. Kõik tunnid olid väga lõbusad ja ma alati nautisin siia tulemist. Eelmise õpetajaga ei olnud inglise keele tund mu lemmik, nüüd on see seda aga kindlasti,“ kirjutas Teven üheksandast klassist. „Te olete üks parimaid inglise keele õpetajaid üle kogu maa! Tänu teile hakkasin armastama inglise keele tunde! Ärge palun minge ära,“ kurvastas Darija kuuendast klassist. „Minu arvates olete parim õpetaja, kes meil kunagi on olnud. Te olete alati õnnelik ja chill. Samuti, Te hoolisite meist. Tihti Te küsite, kuidas me end tunneme ja mida me soovime teha. Jääge lahedaks!“ sõnas Kristjan üheksandast klassist. (Allolevad kirjad on avaldatud õpilaste loal.)

Muljar üritas noorte kirju ka direktrissile näidata, kuid viimast, väitis Muljar, õpilaste arvamus ei huvitanud. „Direktriss ei võtnudki neid vastu,“ kurvastas pedagoog. „Ta ütles otse välja – mind see ei huvita. Aga kuidas saab üks koolidirektor öelda midagi sellist, et laste arvamus teda ei huvita? See ei mahu mulle pähe,“ nentis pedagoog.

Siimu tunnistas, et teadis õpilaste kirjade olemasolust. „Tal olid need kirjad minuga kohtumisel kaasas, kuid need ei ole kaalukad argumendid“.

Muljaril on siiski ka heameel, et õppealajuhataja kooliaasta alguses antud ülesandega õpilased eksamiks ette valmistada sai ta edukalt hakkama. „Need, kes tegid proovieksami "4" peale, said riikliku eksami "5", ja need, kes tegid proovieksami "3" peale, said riikliku eksami "4",“ rõõmustas pedagoog.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja tööõiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu kinnitas, et poolte vahel on alustatud töövaidlust, mida menetleb Põhja töövaidluskomisjon. „Menetlus on pooleli ning tööinspektsioon selle sisu eeltoodud põhjusel kommenteerida ei saa,“ ütles Miidla.

Kooli direktrissi ei ole õnnestunud pärast töövaidluse alustamist peaaegu kuu aja jooksul täiendavateks kommentaarideks tabada.

Seadus sätestab, et tähtajalise töölepingu sõlmimine on lubatud vaid mõjuva põhjuse olemasolul, kuna töösuhe on oma olemuselt määramata tähtajaga ehk kestev suhe. „Kui põhjust lepingus näidatud ei ole või näidatud põhjus ei ole piisav tähtajalise töölepingu sõlmimiseks, loetakse, et tööleping on algusest peale sõlmitud määramata tähtajaga,“ selgitas Miidla.

Juhul kui tööandja loeb sellise mõjuva põhjuseta tähtajaliselt sõlmitud töölepingu tähtaja saabumise tõttu lõppenuks ja töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise, on töötajal seaduse järgi kaks võimalust. „Esiteks on töötajal õigus nõuda töölepingu lõppemise tühisusest tulenevalt töölepingu täitmise jätkamist tööandja poolt ning keskmist töötasu selle ajani kui tööandja ta uuesti tööle lubab,“ sõnas Miidla. „Teine võimalus töötaja jaoks on taotleda töölepingu lõpetamist töövaidlusorgani poolt koos hüvitisega, mille suuruse määrab ja põhjendab nõude esitav töötaja ise.“

Miidla sõnul sõltub taolise vaidluse tulemus sellest, mida töötaja on nõudnud ning kas tööandja suudab tähtajalise töölepingu sõlmimist põhjendada või mitte. „Paljudel juhtudel on töötajad valinud töölepingu lõpetamise töövaidlusorgani poolt koos hüvitisega, sest töösuhte jätkamist ei peeta enam võimalikuks,“ lisas spetsialist.