Spetsialist: õnnetuste taga on politsei järelevalve vähenemine
Liiklusspetsialist Indrek Sirk rääkis Delfile, et õnnetuste juhtumise taga võib näha politsei järelevalve vähenemist, mis on võrreldes aastatega 2008 ja 2009 tunduvalt väiksem.
Ka majanduslik olukord on taas paranenud ja sõidetakse rohkem, rääkis Sirk ja märkis, et vahepealseteel aastatel vähenes üldine läbisõit oluliselt.
„Kui majanduslik olukord paraneb, siis inimesed sõidavad rohkem ja ka alkoholi tarbitakse rohkem,“ kõneles ta. „Kui selles olukorras on ka politseinikke tänaval vähem, on iga inimese enda kätes, et õnnetusi ära hoida.“
Sirk märkis, et iga liikleja vaatab liiklust oma vaatenurgast. „Autojuht leiab, et jalakäija ja rattur käituvad valesti ja jalakäija jälle leiab, et autojuhid käituvad valesti.“ Sagedasemad õnnetuste põhjuse peituvad aga tema sõnul juba igiammustest probleemides.
Jalakäijad ei kanna helkureid
Sirk tõi välja, et kui jalakäijad kannaks helkureid, siis hukkuks aastas meie teedel umbes kümme jalakäijat vähem ja vigastusi oleks vähem umbes saja võrra. See, et kõigest üks kuni kaks pimedas hukkunud jalakäijat kandsid helkurit, on tema sõnul kõnekas fakt. Sama oluline on tema sõnul helkurite ja valgustuse küsimus jalgratturite puhul.
„Päris suureks probleemiks on viimastel aastatel kujunenud raskeveokite juhid,“ ütles Sirk ja lisas, et avariid ei toimu mitte ainult raskeveokite juhtide süül, vaid lihtsalt nende osalusel. „Kipub olema ikkagi nii, et kui sõiduauto rekkaga kokku sattub, siis on ka inimesed surma saanud.“
Ühe sõiduki õnnetused
Taas on avariide statistikas Sirgi sõnul kasvama hakanud ühe sõiduki õnnetused. „Autod on hakanud jälle teelt välja sõitma. Selle põhjuseks on alati kiirus, mitte ainult lubatust suurem sõidukiirus, vaid teeoludele mittevastav sõidukiirus.“
Ta pidas võimalikuks, et ka kiiruskaamerate mõju on hakanud vähenema. Maanteeamet on pannud enne kiiruskaamerat välja täiendavad märgid, et liiklejatele meenutada, mis kiirus on antud teelõigul lubatud.
„Enamik inimesi käituvad ikkagi mõistuspäraselt, aga on teatud protsent, umbes kolmandik liiklejaid, kelle jaoks on oluline, kuidas politsei järelvalevet teostab. Nemad hindavad, kas on oht jääda vahele või ei ja kujundavad selle järgi oma käituist. Nende pärast ongi teedele patrulle vaja. Nende jaoks, kes piire enda jaoks laiemaks lükkavad.“
Valdav osa käitub üksteist arvestavalt
Sirgi hinnangul võiks umbes kahe kolmandiku liiklejate pärast politsei olla ka olemata, sest nad käituvad liikluses üksteist arvestavalt.
Eesti eesmärk on saavutada tase, kus kolme aasta keskmine liikluses hukkunute arv ei ületaks saja piiri. 2010. aastal hukkus Eesti teedel ja tänavatel 78 inimest ning aasta varem sada inimest. Tänavu on hukkunud 99 inimest.
Tänavu juhtunud õnnetustest umbes pooled on Sirgi sõnul need, mille ärahoidmiseks ei oleks saanud midagi teha. „Isegi kui keegi ei kihuta ja keegi ei sõida purjus peaga, ei saa me kõiki õnnetusi ei saa ära hoida,“ lausus Sirk. „Me peame liikluses alati arvestama sellega, et palju mängib rolli juhus.“
