Spetsialist: isegi kõigi pulkade olemasolu korral olnuks Rukkilille lasteaia mänguvahend ohtlik
"Toetudes hiljutise traagilise sündmuse kohta ilmunud infole meedias, oli metallredeli pulkade vahe 200 millimeetrit," selgitas Tiptiptap OÜ hooldus- ja paigaldusjuht Taavi Luiga Delfile.
Luiga sõnul on see aga standardi käsitluses ohtlik vahe, sest kinnised avad ei tohi olla vahemikus 89 kuni 230 millimeetrit.
"Sellest on asjaosalised kui tähtsusetust faktist üle libisenud," märkis Luiga. "Keskendutud on vaid puuduvale redelipulgale. Isegi kõikide pulkade olemasolu korral on selline mänguvahend ohtlik."
"See, et mänguväljak on ilusti värvitud ja sellel ei puudu ükski detail ei anna veel kaugeltki alust hinnanguks, et see on ohutu," ütles Luiga.
Mänguväljaku ohutuse hindamine on Luiga sõnul detailne, ajamahukas ja spetsiaalseid vahendeid nõudev tegevus, mille läbiviimiseks on vaja suurt hulka spetsiifilisi teadmisi.
Standard määrab mänguväljakute ohutusnõuded
Avalikuks kasutamiseks mõeldud mänguvahendite ja mänguväljakute ohutusnõudeid Eestis käsitlevad Eesti standardid EVS-EN 1176:2008 ja EVS-EN 1177:2008, mis on Euroopa standardi EN 1176:2008 ja EN 1177:2008 eestikeelsed versioonid.
Luiga selgitas, et standardi näol on tegemist mahuka ja spetsiifilise materjaliga, mida valdavaid spetsialiste on Eestis paraku vähe ning ilmselt seetõttu ei ole antud valdkonna tähtsust Eestis tõsiselt teadvustatud.
Hindamist vajavad tema sõnul üldised ohutusnõuded ja katsemeetodid. Eraldi hinnatakse kiikede, liumägede, kiirus ja köisradade, karussellide, ronimisvõrkude ja õõtsumisvahendite ohutust, paigaldamist, hooldust ja kasutamist. Oluline on ka lööke summutav mänguväljaku kate.
Kümned erinevad mõõtmised
Ohutuse hindamiseks teostatakse terve hulk mõõtmisi ja kontrolltegevusi kümne erineva spetsiaalse katsekehaga.
Näiteks pea ja kaela takerdumise kontrollil mõõdetakse juurdepääsetavaid suletud perimeetriga avasid, madalaima serva kõrgusega üle 600 millimeetri maapinnast kolme erineva katsekehaga, et veenduda nende ohutuses ning selliste avade suurus ei tohi jääda vahemikku 89 ja 230 millimeetrit.
Lisaks on eraldi katsekeha lahtiste ja V-kujuliste avade vastavuse kontrollimiseks.
Riiete takerdumise kontrolliks (nt jope kapuutsinöör või sall) kasutatakse samuti spetsiaalset 400 millimeetri pikkuse kteti ja selle otsas asuva korgiga katsekeha, et avastada ohtlike vahemikke liurennide, kiirlaskumispostide ja katuste detailide vahel, kuhu riided võiksid takerduda.
Sõrmede takerdumise kontrollil kasutatakse erineva läbimõõduga katsekehasid. Ümarate silindriliste katsekehadega 8 ja 25 millimeetrit (mm) mõõdetakse kõiki kinniseid auke alates kukkumiskõrgusest 1m maapinnast. Kui 8mm katsekeha läbib sellise augu, peab selle läbima ka 25mm katsekeha. Sel juhul on ava piisavalt suur, et lapse sõrm sinna kinni ei jää ega murdu.
Lisaks kontrollitakse analoogse katsekehaga ka rippkiige kette ja kinnitusi, ümar katsekehad. 8,6mm, ei tohi läbida kiige keti lülisid, ühendusrõngaid ega laagerkinnituse konstruktsiooni vahesid.
Vedrukiikede puhul pingutatakse kiik maksimaalselt tasakaaluasendist välja ja kontrollitakse, ega 12mm diameetriga ümar katsekeha vedru keerdude vahele kinni ei jää.
Hinnatakse kõrgust
Lisaks kontrollile katsekehadega on vajalik teostada ka hulk muid mõõdistusi, nt. platvormide piirete ja trepi käsipuude kõrguse kontroll, olenevalt sellest, kas mänguvahend on kergesti või raskesti ligipääsetav, on nõuded piirde tüübile ja kõrgusele erinevad.
Ohutuse seisukohalt on mänguväljakul oluline kontrollida ka nt. rippkiikede kõrgust maapinnast, kõigi haaramiseks mõeldud torude läbimõõtu, liumägede liurenni otsa kõrgust maapinna suhtes, karussellide serva kõrgust maapinna suhtes jne.
Et veenduda mänguväljaku ohutuses, peab kontrollima, et kõigil toodetel oleks ümber piisavalt vaba ala. Alates 0,6meetrise kukkumiskõrgusega mänguvahendite puhul on vajalik vaba ala suurus 1,5 meetrit selle ümber.
Kui kukkumiskõrgus on 1,5m ja 3,0m vahel, arvutatakse vajaliku vaba ala suurus valemiga ja see sõltub konkreetsest kukkumiskõrgusest. Nende atraktsioonide vaba alad, kus kasutajal on atraktsiooni liikumisest tulenevalt lisa sundliikumine ei tohi vaba ala teise atraktsiooni vaba alaga kattuda. Näiteks: liurenni esine, kiiged, vedrukiiged, kaalukiiged, tarzani rajad, karussellid.
Pehmendavad materjalid
Alates kukkumiskõrgusest 0,6m peab atraktsiooni all ja ümber olema kukkumist pehmendav materjal. Kuni kõrguseni 1,0m võib see olla ka hooldatud murupind. Alates 1,0m kuni 3,0m võib materjaliks olla liiv (tera suurus 0,2-2,0mm), mults, suureteraline saepuru, pestud killustik (tera suurus 2-8mm) või erineva paksusega kummimatid.
Kui mänguvahendi paigaldamisel on kasutatud betooni, peab selle ülemine serv jääma vähemalt 200mm sügavusele maapinnast. Turvaaluse liivakihi paksuse ja vundamendi sügavuse kontrolliks kasitatakse mõõteskaalaga metallvarrast.
