Sotsioloog: oskustööline pole meediakangelane

Värske uuring paljastas, et kutseharidus on Eestis hinnas ettevõtjate ja juhtide seas. Noored peavad ihaldatud juhiameti eelduseks traditsiooniliselt kõrgharidust.

Kutseharidust hindavad võrreldes teiste elanikkonna gruppidega kõrgemalt ettevõtjad ja juhid. Enamik küsitletuist leidis, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikuks eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, selgus uuringust “Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine”.

Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumise peale, ent suurem osa abituriente (55 protsenti) soovib siiski jätkata kõrgkoolis, 65 protsenti põhikoolilõpetajad sihivad gümnaasiumiharidust.

Ka põhikoolilõpetajate vanemad soovitavad oma lastel enamasti õpinguid jätkata gümnaasiumis, abiturientide vanemad aga ülikoolis. Kutsekooli on soovitanud õppima minna vaid 9 protsendi põhikoolilõpetajate ning 2 protsendi abiturientide vanematest.

Enamik noori soovib tulevikus töötada tippspetsialistide või juhtidena ning sellest tulenevalt peetakse konkurentsivõime tagajaks eelkõige ülikooliharidust. Eesti noorte karjäärisihid ei ole paraku kooskõlas tööturul valitseva olukorraga. Hiljuti valminud Euroopa tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et kõrgharidusega spetsialiste on järgmise kümnekonna aasta jooksul vaja vaid 30 protsendi jagu kõigist töötajatest.

Sotsioloog Andrus Saar kommenteeris küsitlustulemusi järgmiselt: „Oskustööline ei ole tänapäeva ajakirjanduses kangelaseks. Kutsehariduse problemaatika esineb harva meedias ning valdavalt on selle esile tõstnud ettevõtjad, vähem poliitikud ja haridustegelased.“

Uuringust selgus ka, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort.

Inimesed, kes peavad end paremini informeerituks, on saanud koolide kodulehtedelt, ajakirjandusest ja teatmikest, kutseharidusega mitte kuigi hästi kursis olevad inimesed saavad peamise info sõpradelt ja tuttavatelt.

Ligi pooled põhikooli lõpetajatest ja abiturientidest hindasid oma teadmisi kutseõppevõimalustest ebapiisavaks. Kriitilisemalt hinnati kutseõppeasutuste majutustingimusi ja materiaalseid võimalusi. Kahjuks ei ole suur osa Eesti elanikkonnast kursis mahukate investeeringutega kutseõppeasutuste õppeklassidesse ja õpilaskodudesse.