Sotsiaaldemokraatide populaarsus jõudis rekordtasemele
SDE toetus juulis oli 24 protsenti, Reformierakonna toetus 31, Keskerakonnal 21 ja IRL-il 15 protsenti, selgub BNS-i tellitud TNS EMOR-i uuringust. EMOR küsis, milliseid erakondi soovivad valimisealised kodanikud näha riigikogus. SDE toetus pole viimase kolme aasta jooskul olnud kunagi nii suur.
Erakondade toetusprotsendid arvutas uuringufirma välja nendest vastanutest, kellel oli erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent jäi välja. 24 protsenti vastanutest ei osanud juulis oma valimiseelistust öelda.
"Sotsiaaldemokraadide reiting jätkab tõusmist. Kui kevadel olid sotsiaaldemokraatide tõusu taga naised, keskmise sissetulekuga, vanemaealised (50 ja rohkem eluaastat) ning kõrgema haridusega kodanikud, siis suvel on nendele lisandunud mehed, keskealised, keskmise haridusega ja madalama sissetulekuga inimesed. IRL-i langus on peatunud ning asendunud mõningase tõusuga juuli teises pooles. Kuigi pealkirjad meedias on olnud küllalt dramaatilised ja enamasti IRL-i suhtes negatiivsed (räägitakse kriisist, erakonna lõhenemisest, leppimisest jne), siis teiselt poolt pole selle erakonna tegemistest ammu nii palju juttu olnud kui juulis," kommenteeris tulemusi EMOR-i uuringuekspert Aivar Voog.
SDE esimees Sven Mikser nimetas BNS-i tellitud EMOR-i uuringu numbreid "sümpaatseteks kuid mitte ootamatuteks". Samas nimetas ta „tavatuks“ olukorda, kus võimuliidu juhterakond on valitsuse esimese saja päeva jooksul populaarsust kaotanud ning opositsioon järele võtnud. „Populismile rajatud erakondadel ei ole praegu kõige paremad päevad, valijad on nende olemuse läbi näinud,“ ütles SDE esimees. Mikser sõnas, et nii Keskerakond kui ka IRL „visklevad sisemistes heitlustes“.
Vastuseks küsimusele, kuidas võib Keskerakonna populaarsust mõjutada augustis toimuvad erakonna esimehe valmised, nentis Mikser esmalt, et teiste erakondade siseelu on raske kommenteerida, kuid avaldas arvamust, et see võib sõltuda Keskerakonna kongressi tulemustest. „Usun, et stabiilsus tuleb pärast sisevalimisi, samas on vara öelda, kas stabiilsus saabub praegusest kõrgemal või madalamal tasemel,“ ütles Mikser.
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles reedel BNS-ile, et Reformierakonna toetuse languse taga võib ilmselt näha saja päeva möödumist valitsuse moodustamisest. "Meedia vahendusel tehtud kokkuvõtted leidsid enamasti, et valitsus pole eriti midagi viitsinud oma saja päeva jooksul teha – mis peegeldus seega ka valitsuse juhtpartei toetuse languses. Samamoodi ei mõju neile hästi jätkuv hinnatõus ja euroala finantsiline ebastabililsus," ütles Toobal BNS-ile.
Sotside kolmeprotsendine tõus annab tema sõnul märku sellest, et inimesed tunnevad praegusest valitsusest väsimust ning eelistavad opositsioonierakonda. "Küll peab tõdema, et eelistavad seda opositsioonierakonda, mille siselu meedias ei lahata," märkis Toobal. "Keskerakonna üheprotsendiline langus on väiksem kui Reformierakonna langus – seega peaks see olema meile hea märk. Samas aga tuleb tõdeda, et populaarsuse kasvu asemel tekkis langus, sest toimub liialt palju erakonna siseasjade klaarimist meedia vahendusel. Lähenev kongress on inimesed kuumaks kütnud ning leitakse, et parim viis Edgar Savisaare toetuse vähendamiseks on teda avalikult kiruda. Seesugune tegevus aga mõjub kogu erakonna reitingule halvasti," lisas Toobal.
"Intriigide loomine ajal, mil opositsioonierakond vajab stabiilsust ja ühtsust, on äärmiselt rumal. Stabiilselt edasi liikudes oleks meil võimalik oma populaarsust hoopis jõuliselt kasvatada. Probleem iseenesest on lihtne – Reformierakond püüab taaskord nõrgestada oma vastast tekitades selles lõhet. Nüüd püütakse oma suurima vastase organisatsiooni lõhet lüüa ning on kahju, et mõned meie liikmetest ei saa aru, et tegemist on vaid provokatsiooniga," rääkis Keskerakonna peasekretär. "IRL-i kaheprotsendilises tõusus peegeldub ilmselt hiljutiseks reklaamikampaaniaks kulutatud 40.000 eurot. Samas ennustan, et kahte omavahel sõdivasse leeri jaguneva IRLi toetus hakkab järgmistel kuudel langema."
Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles BNS-ile, et partei "jätkuvalt kõrge toetus on otseselt seotud Eesti inimeste rahuloluga valitsuse tegevusele". "Korras rahandus, langev töötus ning kasvav majandus annavad võimaluse paremate avalike teenuste pakkumiseks, maksude alandamiseks ja pensionite tõusuks. Reformierakond jätkab oma tööd parema Eesti ehitamise," sõnas valitsuse juhtpartei peasekretär.
IRL-i riigikogu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu ütles reedel BNS-ile, et juulikuised muutused erakondade toetuses ei ole suured. "Opositsioonijõude toetavate valijate jätkuv ümberjaotumine Keskerakonna tagant SDE taha on selgitatav Keskerakonnas toimuva võitlusega esimehe koha pärast. IRL-i jaoks on oluline jätkata oma valmislubaduste ja koalitsioonilepingu täitmist. Tasuta kõrghariduse eelnõu on saadetud kooskõlastusringile ning sügisel ootavad riigikogu ees haridusteemalised arutelud," sõnas Reinsalu
Juunis toetas Reformierakonda 33 protsenti, Keskerakonda 22, SDE-d 21 ja IRL-i 13 protsenti vastanutest. Vahetult enne parlamendivalimisi veebruaris oli 28-protsendilise toetusega populaarsem Reformierakond, siis toetas Keskerakonda 25, IRL-i 21 ja sotsiaaldemokraate 16 protsenti. Pärast valimisi märtsi teisel poolel ja aprilli alguses tehtud uuringu järgi toetas Reformierakonda 30 protsenti, Keskerakonda 24, sotsiaaldemokraate 19 ja IRL-i 18 protsenti.
Aasta tagasi juuli 2010 toetas Reformierakonda 37 protsenti, Keskerakond 24, IRL-i 18 ja sotsiaaldemokraate 11 protsenti küsitletutest.
Juulis toetas parlamendist välja jäänud erakonda Eestimaa Rohelised kolm protsenti ja Rahvaliitu kaks protsenti vastanutest. Juunjis oli roheliste toetus viis ja Rahvaliidu toetus kaks protsenti. Veebruaris enne parlamendivalimisi toetas rohelisi neli ja Rahvaliitu kaks protsenti. Pärast valimisi märtsi teises pooles ja aprilli algul oli roheliste toetus neli ja Rahvaliidu toetus kaks protsenti.
Kristlike demokraatide toetus on püsinud stabiilselt ühe protsendi juures. Juulis toetas üks protsent vastanutest ka Vene Erakonda Eestis ja Eesti Iseseisvusparteid.
EMOR küsitles 22. juunist kuni 27. juulini 800 valimisealist Eesti kodanikku personaalintervjuude käigus valimi alusel nende kodudes.
