Vanemahüvitise seaduse ja riiklike peretoetuste seadus muutmise eelnõu vähendab vanemahüvitise maksimummäära kahe keskmise palgani ehk umbes 22 000 kroonini ja tõstab samas üksikvanemale makstava toetuse 300 kroonilt 1050 kroonini.

"Kõige suuremas vaesusriskis on meil üksikvanemaga pered ja paljulapselised pered. Täna elab suhtelises vaesuses üle 40 000 lapse, neist ligikaudu 40 protsenti ühe vanemaga peres. Samal ajal läheb peretoetusteks jagatavast rahast pea 60 protsenti heal järjel leibkondadele. Seetõttu on hädavajalik muuta peretoetuste kasutamine oluliselt efektiivsemaks," põhjendas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Heljo Pikhof.

Tema sõnul peavad ka üksikvanemad saama omad lapsed üles kasvatada oludes, mis ei pärsi laste arengut. "Laps ju ei küsi, millisesse peresse sündida ja reeglina ei vali ka vanem, enamasti ema, vabatahtlikult oma lapsele peost suhu elamist," lausus Pikhof. "Lastega perede vaesus kahjustab mitte ainult lapsi, vaid ka kogu ühiskonna jätkusuutlikkust."

Seadus on kavas jõustada kümme kuud pärast väljakuulutamist, et arvestada perede õigustatud ootusega.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmete kõrval on eelnõu esitajate seas ka Jaanus Marrandi, Jaan Õunapuu ja Karel Rüütli.