Eesti sotsiaalsete ettevõtete võrgustik kinnitab reaktsioonina täna Eesti Päevalehes ilmunud artiklile "Puuetega inimeste rakendamise eest sadu tuhandeid eurosid saanud ettevõtet kahtlustatakse skeemitamises", milles kirjeldatakse ennast sotsiaalseks ettevõtteks nimetava MTÜ tegevust, et puuetega inimesi palkav ettevõte peab olema võimeline oma toodangut maha müüma. "Puuetega inimeste töökeskus peab tegutsema ettevõttena, st olema võimeline oma tooteid või teenuseid klientidele ka maha müüma. See on eelduseks, et erivajadusega töötaja tajuks oma töö väärtust ja saaks panuse eest väärikat töötasu."

Samuti peavad võrgustiku juhi Jaan Apsi sõnul olema töötamisega seotud asjatundlikud sotsiaalse rehabilitatsiooni tegevused ning koolitus- ja haridusprogrammid, mis aitavad avada puuetega inimeste arengupotentsiaali ja tõsta nende kvalifikatsiooni.

Delfi avaldab sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku kommentaari allpool täismahus.

Artiklis kirjeldatakse ühe ennast sotsiaalseks ettevõtteks nimetava organisatsiooniga seotud kahtlustusi järgnevatel teemadel: töölepingute kahjulikkus töötajatele, töötingimuste nõuetele mittevastavus, puuetega inimesi toetavate tugiisikute ebapiisav kvalifikatsioon, klientide olemasolu valmiva toodangu jaoks. Enne menetlustulemuste selgumist ei anna Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik hinnangut konkreetse juhtumi kohta.

Küll rõhutame, et puuetega inimeste töökeskust saab sotsiaalseks ettevõtteks nimetada ainult juhul, kui ta järgib lisaks kehtivale seadusandlusele ka mitmeid muid põhimõtteid. Avatud tööturul vähemate võimalustega inimestele tööd pakkuvate sotsiaalsete ettevõtete Euroopa katusorganisatsioon European Network of Social Integration Enterprises on sõnastanud kaks tegurit taoliste sotsiaalsete ettevõtete tegevuse lahutamatu osana.

1. Töötamisega peavad olema seotud asjakohase oskustepagasiga inimeste poolt pakutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni tegevused ning koolitus- ja haridusprogrammid, mis aitavad avada puuetega inimeste arengupotentsiaali ja tõsta nende kvalifikatsiooni. 2. Puuetega inimeste töökeskus peab tegutsema ettevõttena, st olema võimeline oma tooteid või teenuseid klientidele ka maha müüma. See on eelduseks, et erivajadusega töötaja tajuks oma töö väärtust ja saaks panuse eest väärikat töötasu.

Eesti puuetega inimeste töökeskustele peavad kehtima ühtsemad standardid sõltumatult nende koostöösuhtest avaliku sektoriga (töökoha loomise toetuse saamine, kaitstud töö teenuse pakkumine vms). Standardid aitavad tagada, et igal erivajadusega inimesel oleks sõltumatult maakonnast ligipääs jõukohasele ja arendavale töökeskkonnale.

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik rõhutab samas, et ühtsem järelevalve on vaid üheks eelduseks mitmete seas, et puuetega inimeste töökeskustel oleks võimalik ühiskonnale tänasega võrreldes veelgi rohkem väärtust luua.

Paljud puuetega inimesi aitavad sotsiaalsed ettevõtted püsivad kohalike kogukondade sädeinimeste siiraste ja ennastsalgavate jõupingutuste tulemusena. Need eestvedajad vajavad ja väärivad avalikult sektorilt läbimõeldud ja süsteemset lisatuge.

Igaühel neist eraldiseisvalt on keeruline hankida investeeringuid näiteks ruumide remondiks, sisseseade soetamiseks, töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks, tootearenduseks ja turunduseks. Töötajate igapäevast toimetulekut ja arengut toetavas puuetega inimeste töökeskuses ei pruugi tekkida piisavalt kasumit, mille arvelt neid investeeringuid teha.

Sarnaselt teistele ühiskonna heaoluks oluliste ettevõtlustegevustega nagu eksportimine või iduettevõtlus on ka sotsiaalsetele ettevõtlusele tarvis selgelt eesmärgistatud ja süsteemseid riiklikke tugimeetmeid.

Kindlaid põhimõtteid järgivad puuetega inimeste töökeskused võivad peale piisavaid investeeringuid luua riigile palju rohkem väärtust kui vaid nende raamatupidamisaruandest välja paistab. Lisaks töökohtade pakkumisele aitavad nad vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada puuetega inimeste vaimset ja füüsilist tervist, kui nood tunnevad end õigustatult väärtusliku osana töökollektiivist ja ühiskonnast.