„Mina olen Keila haiglas kaks korda oma ametiajal käinud ja näinud tegelikku olukorda. Loomulikult sel hetkel ei tulnud sellised mured välja ja ka patsiendid ei kaevanud tol hetkel midagi,“ rääkis Pevkur ETV saatele „Pealtnägija“. „Loomulikult hakkas mulle silma hoone kehv seis.“

Keila haigla juhtumi puhul on ministri sõnul tegu suhtlemisprobleemidega. „Regionaalhaigla oleks seal kindlasti saanud varasemalt parandada ka olmetingimusi, aga see ei paranda suhumist patsientidesse,“ tõdes minister. Ta märkis, et iga haigla töötaja peab olema patsientidele abistajaks.

Terviseamet kaardistab olukorra

Pevkuri sõnul on ministeerium terviseametiga kokku leppinud, et amet paneb teise ja kolmanda kvartali jooksul täpselt kirja, palju meil on põetajaid ja palju on arste. „Siis on ka selge, kas me peame minema nõudlikumaks või mitte,“ sõnas ta. „Me kindlasti ei vaata PERHi, vaid kõiki hooldusravi teenuseid pakkuvaid haiglaid üle Eesti.“

Ministri sõnul on lisaks Keila haiglale, millele leiti nüüd uus investor, kellele antakse tegevusluba tingimusega, et viimane peab hoone korda tegema ja looma sinna pesemisvõimalused, suured haiglad ka Viljandis ja Võrus.

„Need hooned on ehitatud tsiviilkaitse eesmärgil nõukogude ajal ja tänases olukorras meile liiga suured,“ rääkis Pevkur. Tema sõnul tuleb otsustada, mida nende suurte kolossidega pihta hakata.