Sellest, et ta väike poeg seal väga üleliigne on, informeeriti teda kohe.

„Juba enne koosoleku algust teatas keegi vanem daam, et lastega võiks siiski lastenurka minna,“ kirjeldas Kalda.

Kui koosolek hakkas, liikus Kalda ruumi tagumisse nurka. Laps oli rahulik, rõõmsameelne, ei nutnud ega jooksnud ringi.

„Päris vait ta ei olnud. Läksin temaga kardina taha, kõndisin temaga tagumises servas korra-kaks edasi tagasi. Lapsel oli lutt suus, mõnda asja osutas või ütles, aga kindlasti mitte valjusti,“ rääkis Kalda. Ta usub, et ehk tagumised read kuulsid lapse sõnu, kuid rohkem mitte.

Mis toimus järgnevalt, jahmatas Kaldat väga. Nimelt tõusis rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann ja sõnas, et keegi kurdab, et ta ei kuule ja et Kalda võiks välja minna.

„Kuid ükski laps ei ole ju täiesti vait! Reaalsuses tähendab see, et tagasitulek oli välistatud,“ sõnas Kalda.

Ta leiab, et kurb on, et kohale kutsutud spetsialisti arvamuse kuulamisest tähtsam on see, et keegi kuulamiseks grammigi pingutama ei pea, kui tõesti mõned lisahelid tekivad.

Lugu on jahmatav seda enam, et sellist kohtlemist Kalda varem kohanud pole. Veel enam: mitmed kohalolnud on avaldanud ministeeriumi ametniku käitumise üle nördimust.

„Alles eile käisin SA Archimedese 15. sünnipäeva vastuvõtul koos lapsega, kus polnud absoluutselt mingi probleem, et lapsega koos saabusin,“ toob Kalda paralleeli. „Olen käinud temaga igal pool, kus vaja olnud.“

Paraku pole see esimene kord, mil Kalda Sotsiaalministeeriumis veidra kohtlemise osaks saab: nii küsiti paari aasta eest töövestlusel, kuidas tal ikkagi nende lastega lood on.

"Palun sotsiaalministeeriumi nimel juhtunu pärast vabandust. Tuleb tunnistada, et olukorra lahendamine ei õnnestunud kolleegidel soovitud moel," ütles ministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer. "Inimesed on erinevad. Mitu osalejat enam kui 60 inimesega koosolekul tundis korraldajate kinnitusel raskusi ettekandele keskendumisel ja palusid emaga rääkida. Kahjuks kukkus see halvasti välja."

Volmer sõnas, et sotsiaalministeerium seisab nii töö ja pereelu ühitamise kui laste huvide eest. "On igati mõistetav, et on olukordi, kus koostööpartnereil või kolleegidel on laps koosolekul kaasas. Usume, et tänasest on õppida nii meil kui ka teistel koosolekute korraldajatel, et mõelda paremini läbi, kuidas lapsevanem, laps ja kõik teised koosolekul osalejad tunneksid end hästi ning tööjutud saaksid räägitud."