Omavalitsuste pädevus toimetulekutoetust määrata tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. Kohalike omavalitsuste ametnikud puutuvad kokku konkreetsete sotsiaalhoolekandelist abi vajavate juhtumitega ja oskavad seetõttu kõige paremini abivajadust hinnata. Toimetulekutoetuse määramise otsuse tegemisel tuleb lähtuda seadustest ja iga konkreetse juhtumi asjaoludest.

Oma kirjas informeeris ministeerium omavalitsusi riigikohtu hiljutisest otsusest toimetulekutoetuste määramise kohta ja andis soovitusi, kuidas kohtulahendi valguses tuleks sotsiaalhoolekande seadust edaspidi tõlgendada. Riigikohus asus seisukohale, et sotsiaalhoolekande seaduse ja perekonnaseaduse sätted ei ole põhiseadusega vastuolus, kuid tõi seejuures välja muid olulisi aspekte. Kohtuotsuse kohaselt tuleb toimetulekutoetuse määramisel arvestada muu hulgas perekonnaseaduses ülalpidamiskohustuse, samuti eestkostetava ja eestkostja varaliste suhete kohta sätestatut.

Sotsiaalministeerium kujundab riigi sotsiaalpoliitikat ja arvestab sealjuures erinevaid praktilise tegevuse käigus ilmnenud asjaolusid. Riigikohtu otsuses toodud järeldused on ministeeriumile kindlasti üheks aluseks edasiste õigusaktide väljatöötamisel.

Tänavu 5. mail tegi riigikohus olulise otsuse, millega tõdeti, et toimetulekupiir on liiga madal ja toetuse määramise süsteem ei pruugi olla põhiseaduspärane. Selle otsuseni jõuti pärast seda, kui nelja lapse ema Heli Madison otsustas kohtusse kaevata koduvalla Albu otsuse mitte anda talle toimetulekutoetust. Madison kasvatab kodus noorimat last, 21-aastast halvatud poega Josephit, on tema hooldaja ja eestkostja. Vald lähtus kehtivast seadusest, mille alusel arvestatakse ema ja poeg ühtseks perekonnaks. Kuna nende ühine sissetulek on suurem kui toimetulekupiir, keelduti emale maksmast toimetulekutoetust, kuigi Heli sissetulek on ainult 70 eurot hooldajatoetust.