Kõne all oli, kuidas asutused saaks edastada infot probleemse lapse kohta, ilma et mindaks vastuollu isikuandmete kaitse seadusega.

"Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide omavaheline koostöö tagab selle, et abi vajavad lapsed satuvad õigel ajal ja õigetele teenustele. Kiire infoliikumine ning varajane sekkumine aitavad ära hoida hilisemad tõsisemad tagajärjed nii laste ja perede kui ka ühiskonna jaoks," rääkis sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. Tema sõnul on määrava tähtsusega koostöövõrgustike olemasolu ja nende omavaheline hea suhtlus.

Istungil osalenud tõid välja, et abi vajavast lapsest tuleb teavitada omavalitsust. Märgiti, et ka arstil pole õiguslikke takistusi omavalitsusele tähelepanu vajava lapse kohta infot edastada.

Arutelu käigus rõhutati ka ennetustöö tähtsust. Samuti toodi esile lastepsühhiaatrite vähesust ning lastega tegelevate haridustöötajate, asenduskodude ja lastekaitsetöötajate valmisolekut probleemsete lastega tegeleda.

"Kinnised lasteasutused võiksid olla senisest väiksemad, kodulähedased ja peaksid spetsialiseeruma, mitte tegelema ühekorraga erinevate probleemidega lastega," ütles komisjoni liige Liina Kersna.

Istungil olid esindatud õiguskantsleri kantselei, sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, terviseamet, andmekaitse inspektsioon, Maarjamaa hariduskolleegium, Laste vaimse tervise keskus, Viljandi linnavalitsus ja maavalitsus.

Tänane sotsiaalkomisjoni istung aitab teiseks lugemiseks ette valmistada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (360 SE). Sellega saavad kohalikud omavalitsused õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Kui õigusrikkumise taga on lapse enda abivajadus, saab ta edaspidi abi lastekaitsesüsteemist.

Eelnõuga seotud asjaolusid otsustati edasi arutada ühisistungil kultuurikomisjoniga.