Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva: ametnikud teavad, et arsti määratud selja tugivesti asemel vajab laps hoopis füsioteraapiat

Tänane Päevaleht kirjutas vihastamapaneva loo seitsmeaastasest Jesperist, kes kannatab lihasdüstroofia all, mille vastu on arst soovitanud tal kanda tugivesti. Sotsiaalkindlustusamet keeldub selle eest aga maksmast.

Tugivest kirjutati Jesperile välja ligi kahe aasta eest, toona riik ka tasus selle eest. Vest on teda märgatavalt aidanud, nüüd on ta sellest välja kasvanud ja mõni vesti osa vajab vahetamist. Sellele taotlusele tuli sotsiaalkindlustusametist (SKA) ootamatult eitav vastus. Ameti vastuses on kirjas, et ortoos ei ole prioriteetne ega eluliselt oluline. Küsimus on 380 euros.

Delfi küsis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva käest olukorrale kommentaari - miks keeldub sotsiaalkaitseamet tasumast vajaliku meditsiiniseadme eest, saati, kui sellise on arst välja kirjutanud ning seadeldis aitab noormehel paremini ringi liikuda?

Tuleb välja, et sotsiaalkindlustusameti ametnikud on kuidagi saavutanud meditsiinilise pädevuse, mis ületab eriarsti ja füsioterapeudi oma, kes Jesperile tugivesti soovitasid.

"SKA sõnul nägid spetsialistid antud juhul, et Jesperi tervist ja seisundit toetab kõige paremini hoopis füsioteraapia," teatas minister Kaia Iva pressiteenistuse vahendusel saadetud vastuses. Millisel viisil spetsialistid sellise tulemuseni jõudsid, minister ei täpsusta.

"Peame mõistma, et neid otsuseid teeb SKA valdkonnas, mis on ka sel aastal pingelises eelarvesituatsioonis. Teeme tööd selle nimel, et leida raha valdkonda juurde. Seetõttu on oluline, et keerulistes olukordades – nagu Jesperilgi – vaataks SKA eritaotlusi üle erilise täpsusega ning väga põhjalikult. Ikka selleks, et mõista, missugune lahendus on inimesele kõige parem: võib-olla vajab inimene mõnda teist abivahendit või hoopis teenust," selgitas minister.

"Selleks töötavad 2017. aastast SKAs ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest tulnud spetsialistid, kes on oma erialalt tegevus- ja füsioterapeudid. Nende pädevuses on hinnata abivahendeid tootjatelt saadud info ja teadusuuringute põhjal ning samuti hinnata ka määruseväliste abivahendite vajalikkust – seda kõike koostöös nii arstide kui ka teiste terapeutidega, kes abivahendi inimesele on määranud."

On tähelepanuväärne, et nood spetsialistid, kes ministri kinnitusel on pädevad abivahendite vajalikkust hindama, ei oli Jesperiga mitte kunagi kohtunud. Kuidas nad tugivesti ebavajalikkuse distantsilt kindlaks määrasid, jääb teadmata. Jesperi isa on pöördunud oma poja õiguste kaisteks kohtusse.