Sotsiaaldemokraadid ja vene erakond jätkavad ühisosa otsimist
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja Vene Erakond Eestis (VEE) jätkavad ühiste punktide otsimist oma programmides. Seni on leitud üksmeel näiteks eestikeelsele õppele ülemineku, noorte tööhõive ja eakamate inimeste parema kaitse osas tööturul.
„Meil on suur ühine eesmärk murda senine kunstlikult tekitatud vastasseis kahe kogukonna vahel,“ rääkis sotside riigikogu fraktsiooni aseesimees Indrek Saar Delfile. „Eesti vene kogukond peab olema maksimaalselt kaasatud ühiskonnaelu probleemide lahendamisel.“
Saare sõnul püüavad pooled praegu oma programmidest saada ülevaate, mis on selged kattuvused. „Me oleme läbi käinud hariduse- ja kultuuripoliitika ning sotisaalvaldkonna, umbes poole programmist oleme jõudnud üle vaadata.“
Läbirääkimistel osalenud sotside juhatuse liige Vadim Belobrovtsev rääkis Delfile, et esimesel delegatsioonide kohtumisel arutasid pooled kahe erakonna programmilisi punkte. „Peamiselt analüüsisime Vene erakonna programmi ning võrdlesime seda SDE seisukohtadega,“ ütles ta.
„Mis puudutab valdkondi, siis esimesel kohtumisel peatusime pikemalt sotsiaalsetel teemadel, kus arutasime võimalikke lahendusi tööturul eesmärgiga võidelda noorte inimeste töötuse vastu ja samas kujundada olukorra, kus eakamad inimesed oleksid tööturul rohkem kaitstud.“
Kultuuri valdkonna arutledes leidsime erakondade programmides kohe mitu kattuvat punkti, näiteks madalam käibemaksumäär kultuuriüritustele, tõi Belobrovtsev näite.
Hariduse valdkonnast rääkides tõi Belobrovtsev esile fakti, et erakondade hoiakud valitsuse poolt kavandatud kõrgharidusreformi osas on sarnased.
Eesti keele õpe peab algama juba 1. klassis
Eestikeelsee õppele üleminekul näevad osapooled probleemi pigem põhikoolis, kus eesti keele õpetamine on sageli nõrgal tasemel või jaotub õppeaastati ebaühtlaselt. Belobrovstev rõhutas, et eesti keele oskus on väga oluline, aga mitte mingil juhul ei tohi selle eesmärgi nimel venekeelsete laste teadmiste taset ohvriks tuua.
„Koolide eesti keele õpetamise tase on erinev, nagu nende õpetajate eesti keele oskused,“ kirjeldas Belobrovtsev olukorda. „See tingib olukorra, kus gümnaasiumi jõudev noor ei valda piisaval tasemel eesti keelt. Nii võibki nüüd tekkida olukord, kus vene keelt emakeelena kõnelev õpetaja üritab vene keelsele lapsele vigases eesti keeles füüsikat õpetada, mistõttu ei parane õpilase eesti keele oskus ning ka füüsikateadmised jäävad omandamata.“
Saare sõnul on VEE sama meelt nagu sotsidki, et eestikeelsele õppele üleminekul tuleb tagada keeleõpe juba 1. klassist peale. Praegu jõustunud seaduse järgi tekib Saare sõnul olukord, kus gümnaasiumis peavad eesti keeles õppima hakkama noored, kes ei ole põhikoolis suutnud piisavalt eesti keelt omandada.
„See on kiirustades ülemineku kõige suurem oht,“ ütles Saar. „Peame leidma võimaluse, kuidas pakkuda sellele olukorrale leevendust, kui seadus on juba jõustunud.“
VEE ja sotside järgmine kohtumine toimub sel reedel ja siis plaan arutada regionaal- ja kodakondsuspoliitika teemat ning arutleda ka võimalike koostöövormide üle. „Pärast teist kohtumist saame näha, kas läbirääkimised lähevad edasi või mitte, ja kui lähevad, siis saame öelda, millal konkreetsete tulemusteni jõutakse,“ lisas Belobrovtsev.
