Sõssojevi tütarde hagi ei pea vett
Kaitseministeerium ja Peeter Kaasik on seisukohal, et Menšikoval ja Gnevaševal puudub õigus pöörduda kohtusse Sõssojevi au ja väärikuse kaitseks ning et ministeerium ja Peeter Kaasik ei ole Sõssojevi surma asjaolude kohta ega Punaarmee tegevuse kohta ebaõigeid andmeid avaldanud, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Delfile.
“Ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda üksnes kannatanu ehk isik, kelle õigusi ebaõigete andmete avaldamisega rikuti. Isik saab pöörduda kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Menšikova ja Gnevaševa ei ole viidanud ühelegi seadusele, mis annaks antud juhul neile õiguse pöörduda kohtusse oma isa au ja väärikuse kaitseks,” selgitab ministeerium.
Hagiavalduses heidavad Menšikova ja Gnevaševa Kaasikule ette muuhulgas seda, et ta on koostatud ajaloolises õiendis esitanud ebasündsa hinnangu Punaarmee tegevuse kohta 22.09.1944 Tallinnas ning Eesti Vabariigile seda, et ta on sellist ebasündsat hinnangut sisaldava õiendi valitsuse kodulehele üles pannud.
“Mis puutub Punaarmee tegevuse nimetamisse vallutamiseks ja okupatsiooniks, siis tegemist ei ole ebaõigete andmetega. E. Menšikova ja S. Gnevaševa väide nagu oleks Nürnbergi Tribunal tunnistanud NSV Liidu tegevust Baltikumi territooriumi vabastamisel natslikest okupantidest seaduslikuks ja põhjendatuks on ebaõige. Nürnbergi tribunali eesmärgiks oli natslike sõjakurjategijate üle kohtumõistmine ja natsi-Saksa agressioonide hukkamõistmine. Nürnbergi tribunali pädevuses ei olnud ning tribunal ei otsustanud Teise maailmasõja võitjariikide tegevuste õiguspärasuse üle. Ka rahvusvahelistes kohtuotsustes nimetatakse NSV Liidu tegevust 1944. aastal Eestis okupatsiooniks,” sedastab kaitseministeerium.
Menšikova ja Gnevaševa käsitlevad ebaõigete andmetena ka ajaloolise õiendi alajaotuses “Suulised pärimused” märgitud legendi I. M. Sõssojevi surma võimalike asjaolude kohta. Hagejad on käsitlenud ajaloolist õiendit tendentslikult ja ühekülgselt ning hagi koostamise käigus esitanud kontekstist esiletoodud lauseid ja ajanud segi faktiväiteid.
Kaitseministeerium selgitab, et Kaasik on ajaloolises õiendis väidete esitamisel korrektselt viidanud allikatele ning märkinud ära, et tegemist on suulise legendiga.
“Suuliste pärimuste esitamise eesmärgiks on olnud käsitleda ajaloolises õiendis kogu kättesaadavat materjali ja teavet igakülgselt. Menšikova ja Gnevaševa väide nagu peaks ajaloolise uuringu aluseks olema “kas kohtu poolt või dokumentaalselt tuvastatud faktid” on täiesti alusetu. Ajalooteaduses kasutatakse lisaks arhiiviallikatele ja kohtudokumentidele ka publikatsioone, ajaleheartikleid, rahvapärimusi, fotosid, arheoloogilisi leide jms ning selliste allikate kasutamine ei ole kuidagi seadusega vastuolus.”
Kapten Sõssojevi Venemaal elavad tütred pidasid solvavaks Tõnismäe ühishaua kohta koostatud ajaloolises õiendis esinevat väidet, et nende isa hukati pärast Liviko alkoholitehase rüüstamist ning maeti kuulujuttude järgi 1944. aasta 25. septembril Tõnismäele.
Harju maakohtule esitatud hagis väidab ka Sõssojevi tütreid esindav Riias elav advokaat Mihhail Joffe Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi keskarhiivi õiendile viidates, et kapten langes 22. septembril. “…ta innustas võitlejaid kangelaslikkusele võitluses vaenlase tugeva tõkkega, tungis Tallinna linna ning langes vaprate surma,” märkis Joffe oma avalduses.
Samal ajal ei langenud kapten Sõssojevi tütarde DNA-analüüs kokku ühegi Tõnismäelt välja kaevatud Nõukogude sõjaväelase DNA-profiiliga ning tema hukkumise täpsemad asjaolud on siiani segased.
