“Selles pole kahtlustki,” ütleb Jüri Peets, ise peopesal Iide rauasulatuskoha nime saanud paigast leitud rauašlaki kamakat hüpitades. “Minu jaoks on see kindlasti kõva leid,” lisas Peets, kes on kirjutanud oma doktoritöö “Raua vägi” just iidsest rauasulatamisest ja sellega kaasnevast, kirjutab
.

Iide asulast põhja pool Jämaja oja ümbruskonnas Mõisakülas asja uurimas käinud Peets märgib, et muistse rauasulatuskoha olemasolule viitas mitu asjaolu: magnet reageeris maapinnas peituvatele metallitükkidele, maapinnal oli näha rauašlakitükke, tegemist on soise ja madala kohaga ning seal voolavas Jämaja ojas on näha rauasadet, mis on rauasulatamiseks tarvilik.

Täpset dateeringut Peets vaid esmase uurimise põhjal öelda ei tahtnud, kuid avaldas arvamust, et rauasulatamine toimus seal mitte hiljem kui 16. sajandil. Leid viitab ka sellele, et tollasel Sõrve saarel (Saaremaast eraldas praegust poolsaart toona Salme väin, mille kaldast tulidki välja Salme muinaslaevad — toim) oli olemas inimasustus. “Seal, kus leidus rauda, oli mõtet elada,” ütleb Jüri Peets. Raud oli tollal väärt kaup.

Peets tõi Lätist pärinevate andmete varal näite, et kirves maksis 1520. aastal sama palju kui hobune. Just raua väärtuslikkusele viidates julgeb Peets ka väita, et Salme muinaslaeva väljakaevamistel leitud luustikud kuulusid ülikutele. Pea igale mehele on kaasa pandud mõõk ja kilp. Tavaline lihtne mees endale taolist luksust lubada ei saanud.

Eestist on seni leitud 40-50 rauasulatamisega seotud kohta, kuid Saaremaal on Iide oma üks vähestest. Peets on varem põhjalikult uurinud Tuiu rauasaatmemägesid, kus kahe ja poole sajandi vältel sulatati soomaagist tema sõnul umbes 2000 tonni rauda. Seal lähistel asuvalt Paatsa linnuseasemelt leidis ta ka võimsa sepikoja, kus valmistati mitmesuguseid esemeid ja kauplemiseks mõeldud rauakange.