Sõrra: Eesti siga tahab, et eestlane ta ära sööks
Põllumeeste esindaja Jaan Sõrra sõnul on private label ehk kaubanduskettide oma nime all müüdavad toiduained halb nähtus, sest sellega kaotab toiduaine oma "näo" ning on keeruline selgusele jõuda selle päritolu osas.
ETV saates "Foorum" arutati äsjase Rimi nn lihaskandaali valguses Eesti toidutoodanguga seonduvaid küsimusi. Stuudios olid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Rimi ostujuht Vaido Padumäe, Jaan Sõrra Põllumeeste Keskliidust ja Roomet Sõrmus Põllumajandus-Kaubanduskojast.
Padumäe tunnistas, et Rimi eksis Eesti tarbija hindamisel. Kuigi turuanalüüsid näitasid, et kõige olulisem argument on hind, selgus siiski, et kauba päritolu on meie tarbijatele seniarvatust palju olulisem.
Rimi ei oska veel hinnata, kui suurt kahju (või kasu) äsjane lihateemaline vaidlus ettevõttele tekitas. "Eks seda näitab aeg," nentis Padumäe.
Minister Seederi kinnitusel Eesti toit Euroopa keskmisest kvaliteetsem. Kuid see, et valitaks kodumaise toidukauba kasuks, on levinud ka mujal Euroopas. Seetõttu pole ka heast kvaliteedist hoolimata õnnestunud Eesti tootjatel näiteks Soome turule murda, arvas ta.
Roomet Sõrmuse hinnangul andis Rimi lihaskandaal kaks olulist õppetundi. Esiteks saadi selgelt teada, et Eesti tarbija ei ole toidu päritolu osas ükskõikne. Teiseks aga näitas see seda, kuhu siinne kaubandus praegu teel on. Kui Rimi üritas private labelit kiirelt rakendada, siis tegelikult toimub sarnane hiiliv trend ka muudes ettevõtetes ja muudes kaubartiklites, selgitas ta.
Sõrmuse väitel kannatab sellise trendi puhul ka kvaliteet laiemalt, sest omabränditooted ka kvaliteetsemate kaupade hinda, kuid nende tootjatel on raske võistelda. "Kui toodad lihast tehtud vorsti, aga konkurent teeb seda kananahast, siis paraku tarbija vaatab hinda ja ka kauplusekett annab kõik, et hind oleks madal," tõi ta näite.
"Private label on end Euroopas tõestanud. Kui meie emafirmal on süsteem olemas, siis kontrollime kogu tootmisahelat ning suudame olla kindlad kvaliteedis, mida me oma kliendile pakume," põhjendas Padumäe.
"Private label on saatanast," oli Sõrra veendunud. "Kaob ära toidu nägu. Näiteks Saksamaal on vorsti küljes taluniku nägu ja aadress. Ja see on kasvav trend." Sarnast tähelepanekut kinnitas ka äsja Šveitsis visiidil olnud minister Seeder.
Sõrmus rõhutas saates ka seda, et väide, nagu oleks Eesti liha importlihast tingimata kallim, on tegelikult müüt. Padumäe aga vaidles vastu ning kinnitas, et 10-15 protsenti on hind importliha kasuks.
Seederi sõnul teevad importliha odavamaks välisriikide suuremad põllumajandustoetused.
Sõrra kinnitas, et Eesti sealihaga suudaksid tootjad ära toita kogu Eesti. Paraku tuleb praegu aga üritada pool välismaale müüa. "Eesti siga tahab, et eestlane ta ära sööks!" sõnas Sõrra.
Seederi arvates on toidukaubanduses ka probleemiks, et kuigi räägitakse, et klient on kuningas, siis tihti pole kliendil tegelikku valikut ja kaubandus teeb valiku inimese eest juba ära. See probleem tõstatub tema sõnul ka Euroopa Komisjonis üha rohkem.
