Sepperi sõnul pöördus tema poole Eesti Politsei Kutseühing, kes ei olnud rahul politsei- ja piirivalveameti tegevusega politseiametnikele kehaliste katsete korraldamisel, vahendab BNS.

Kutseühingu väitel nõuab amet ametniku edutamisel katsete läbimist, mis ei takista aga osal politseiametnikest liikumast kõrgemale ametikohale, kuna nad esitavad katsetest vabastamiseks arstitõendi. Kutseühingu hinnangul tekitab taoline kord politseiametnike vahel pingeid ja riivab paljude õiglustunnet.

"Politseiametniku töö eripära lähemalt tundmata jääb minule ülaltoodud paindumatute normide kehtestamise eesmärk arusaamatuks," kirjutas Sepper.

"Kindlasti on ligi nelja ja poole tuhande ametis oleva politseiametniku seas isikuid, kel ei ole välitööga kokkupuudet ning täidavad oma tööülesandeid tulemuslikult olenemata füüsiliste katsete sooritamisest," lisas Sepper. Sepperi sõnul on kaheldav oma tööd hästi tegevate isikute kõrvaleheitmine, kes oma ajutise terviserikke, vanuse, puude või muu põhjuse tõttu ei suuda määruses sätestatud füüsilise ettevalmistuse norme täita.

Oma kirjas soovib Sepper teada, millised on politseiametnikele füüsiliste katsete kehtestamise eesmärgid, kas ministeerium on kaalunud teatud tööliinide puhul politseiametnikele kehtestatud füüsilist vormi mõõtvaid katseid kergemaks muuta või neid kaotada, kas praktikas on politseiametnikke katsete sooritamisest vabastatud või neid järgmisse aastasse edasi lükatud ning kuidas peab politsei- ja piirivalveamet käituma juhul, kui politseiametnik ei suuda ajutise terviserikke, raseduse, sünnitusjärgse kehalise taastumise, haiguse puude või põhjuse tõttu katseid täies ulatuses või osaliselt edukalt läbida.