“Näiteks tulevases hambaarstikabinetis olid kõik süsteemid valesti projekteeritud ning kui ehitajad oleksid põranda ära valanud, siis olnuks juba väga keeruline asju korda teha. Õnneks kutsusime spetsialisti enne asju kontrollima,” rääkis gümnaasiumi direktriss Tiina Pall Eesti Päevalehele.

Lisaks tõi Pall välja, et aulas oli projekteerija lava täiesti unustanud. “Ehituse projektijuht pidi ise öösel selle paberile panema, et saaks töid alustada.”

Välisuksest garderoobi viivasse koridori on projekteeritud aga terava nurgaga post, mis jääb otse sealt liikuma hakkavate laste teele. Klassiruumide kõrvale jäävate koridoride lagedes asuvad ventilatsioonitorud, mis on nii suured, et kui nende varjamiseks ehitada ripplagi, siis ei pruugi koridoriaknad enam täielikult lahti käia. “Ripplagi on vajalik, sest muidu võivad õpilased hakata torude peale sodi loopima,” sõnas Pall.

“Mina ja kooli majandusjuhataja praktiliselt muuga tegeleda ei saagi, iga päev tuleb ehitusel kohal olla ning kontrollida. Kuna meie kooli jaoks on tegemist ju sajandi võimalusega, siis peaks ka vaeva nägema, et kõik tuleks nii, nagu peab,” lausus direktriss. Palli sõnul oleks lisatööde maksumust arvestades olnud kokkuvõttes odavam ehitada täiesti uus koolihoone. “Sellise võimaluse käis hoolekogu omal ajal meile ka välja, ent see jäi jutu tasemele.”

Koolihoones ehitustöid tegeva Raketis Grupi projektijuht Andres Trei lausus, et ehitajatele antud projektid ajavad teda muigama. “Praegu oleme objektile saatnud kokku 180 meest, et kõik tööd valmis jõuaks. Rohkem lihtsalt füüsiliselt ei mahu,” rääkis ta. Trei sõnul tuleb projekti muuta iga päev, mistõttu on ka ehitustöö aeglasem, kui ta olema peaks. “Praegu oleme umbes kaks nädalat tempost maas, aga me peame raudselt tähtajaks valmis saama. Üldpildi vahest saame ka õigeks ajaks valmis, aga väiksemaid asju jääb kindlasti ka hilisemaks teha.” Ametlikult peavad renoveerimistööd valmis olema juuli alguses.

Renoveerimistöid projekteerinud AS-i Amhold juhataja Arvu Mägi ütles, et kuuleb projekteerimisvigadest esimest korda. “See jutt küll õige ei ole,” lausus ta, “meie firma on projekteerinud vähemalt 20 kooli, mis kõik on ka valmis ehitatud, ja kõik on seni rahul olnud. Tahaksin näha seda nimekirja, mis valesti on.” Mägi lisas, et tema hinnangul on mõnel huvigrupil kindel soov ettevõtet mustata.

Samal ajal kinnitas ka töö tellija, Urmas Sõõrumaale kuuluva ettevõtte Vivatex Holding juhatuse liige Esko Parelo, et pole projekteerijaga rahul. “Läksime projekteerijaga alt ja rohkem me temalt ühegi kooli projekti ei telli,” ütles Parelo. Parelo sõnul ei olnud Vivatexil omal ajal eriti valida, mis ettevõttelt projektid tellida. “Tegemist oli veel ehitusbuumi tippajaga ning mitmel firmal lihtsalt polnud tööjõudu ega aega meiega tegelemiseks.”

Ka Parelo lausus, et mõttekam oleks hoopiski olnud täiesti uue hoone ehitamine. “Me oleme ise ka selle üle õnnetud, aga samal ajal oleme tänulikud kooli juhtkonnale, kes on olnud väga konstruktiivne. Nendelt on tulnud väga palju suunavat infot,” ütles Parelo.

Peale Kristiine gümnaasiumi projekteeris Amhold Vivatexi hallatavatest koolidest Tallinna 32. keskkooli. Selle kooli direktor Mari-Anna Puskar ütles, et on üldjoontes seniste remonditöödega rahul. “Pisikesi asju, mida töö käigus üle vaadata ja täpsustada, on ikka, aga väga mures me ei ole,” lausus ta.

Peale Kristiine gümnaasiumi renoveeritakse praegu Tallinnas teisigi koole, mille juhid projekteerimis- ning ehitustööde kvaliteedis suuri probleeme ei näinud.

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uuelma lausus, et ehitustempo on hea ning teda hoitakse pidevalt asjadega kursis. “Ei taha küll ära sõnada, aga ehitaja on siiani meie kui tellijate soove igati arvestanud ning teinud head tööd,” märkis Uuelma. Kool peab olema novembriks remonditud.

Tallinna ühisgümnaasiumi direktori Mehis Peveri sõnul on tema kooli ehitustööd hinnangu andmiseks veel liiga varajases staadiumis. “Praegu olen optimistlikult meelestatud ja loodan, et tööd püsivad graafikus,” ütles Pever, kelle juhitavas koolis peab remont olema lõppenud esimesel novembril.

Kõige esimesena valmis Urmas Sõõrumaa firma renoveeritavatest koolidest Pelgulinna gümnaasium. Direktor Tõnu Piibur lausus, et seni pole mingisuguseid lisatöid teha vaja olnud. “Ma olen ehituse kvaliteedi ja tehniliste lahendustega väga rahul,” märkis Piiber.