Oma Saarele teadaolevalt ostavad soomlased vähke kokku nii massiliselt, et Saaremaa vähivarud võivad seetõttu hoopis kaduda. Keskkonnaspetsialistid antud teemat väga meelsalt kommenteerida ei tahtnud, kuid ütlesid, et olukord on tõesti tõsine.

Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus sõnas, et kui varasematel aastatel saadi vähipüügihooajal püügilubadega jõest kusagil 10 — 12 000 vähki, siis soomlased ostavad praegu niiöelda külajuttude järgi aga umbes 50 000. „Siit võib igaüks ise mõelda, kuidas need vähid saadud on,“ ütles Ärmus.

Ärmuse sõnul käivad soomlased Saaremaalt vähke kokku ostmas, kuna neil endal tegi vähikatk laastava töö. Soome veekogudes on tema andmeil signaalvähki, kuid väärtuslikumat jõevähki neil pole.

Aare Aaviku sõnul ei hooli püügikeelu eiravad inimesed muust kui rahast. Küsimusele, kas katku ja salapüügi tulemusena võib Saaremaa hoopis ilma vähkideta jääda, vastas Aavik: „Arvata võib.“

Ärmuse arvates on vaja karmimaid keeldusid ja reguleerimist. Aaviku sõnul teostab keskkonnainspektsioon plaanipärast kontrolli ning kui neil on vastavaid andmeid, minnakse kontrollima. Sel aastal ühtki salapüüdjat tema sõnul aga trahvitud ei ole.