Tuomioja sõnul suhtutakse Soomes võimalike lisatorude ehitamisse ennekõike keskkonnaloaküsimusena, teatab YLE Uutiset.

„Läänemere piirkond on keskkonna poolest väga haavatav ja seetõttu on see peamine kriteerium, mida siin hinnatakse,“ ütles Tuomioja.

Tuomioja ütles, et tegemist on Venemaad ja Lääne-Euroopa turge ühendava toruga, mis loob ühised huvid ehk vastastikuse sõltuvuse. Tuomioja sõnul ei ole Venemaal midagi teha gaasitoruga, mille teises otsas ei ole kindlaid ja tahtmist täis ostjaid.

„Ma tean, et mõnel pool tahetakse seda näha julgeolekupoliitilise küsimusena, aga seda see teadagi ei ole,“ sõnas Soome välisminister.

YLE teatel esitab Nord Stream uurimistaotluse lähiajal ka Eestile. Eelmisel korral Eesti keeldus koostööst ega lubanud oma majandusvesi isegi uurida, sest selles nähti julgeolekupoliitilisi mõõtmeid.

Tuomioja ütles, et ei oska arvata, kuidas Eesti seekord asjasse suhtub.

„See tuleb loomulikult eestlastel endal otsustada, aga mina näeksin küll, et oleks kindlasti ka Eesti oma huvides, kui nad sellesse positiivselt suhtuksid.“