Helsingist Tallinna tehakse iga päev 20 laevareisi ja igal aastal käib siin viis miljonit turisti. 2010. aastal oli Soome reisijaid 2,6 miljonit, nii et igasuguseid äpardusi tuleb tihti ette, teatab MTV3.

Näkki on töötanud saatkonna pressi- ja kultuurinõunikuna aasta aega. Saatkonnaga ühenduse võtmise põhjused on tema sõnul nii tõsised mured kui naljakad juhtumised.

„Turistid võtavad konsulaadiga ühendust kõige tihemini sellepärast, et nende isiklikud asjad on kaduma läinud või varastatud. Tavaliselt võtavad kodanikud konsulaadiga ühendust iga päev kas telefoni teel või kohale tulles. Ühenduse võtmise põhjused vahelduvad. Omaksed küsivad kadunud sugulaste järele, on surmajuhtumeid ja haigusi,“ räägib Näkki.

Ta rõhutab, et kui turistid langevad kuriteo ohvriks, tuleb sellest teatada kohalikule politseile. Kui näiteks varastatakse pass, saab politsei antud dokumendiga ilma passita laevale.

Millised on olnud kõige kummalisemad põhjused saatkonnaga ühenduse võtmiseks?

„Ma ei mäleta üldse, kuidas sattusin siia Stockholmi,“ tsiteerib Näkki üht probleemidesse sattunut.

„Kord uuris üks Eestisse kolimist kavandanud klient, milliseid pabereid ja lube vajab kaasa tulev Aafrika kääbussiil. Teine küsis sama viirpapagoide kohta. Eestis käinud soomlane tahtis Soome kaasa viia ostetud papagoi ja küsis, milliseid lube tal vaja läheb,“ jutustab Näkki.

Näkki sõnul helistatakse mõnikord ja palutakse ära tuua kohast X.

„Kord helistas Soome mees Tallinna teletorni restoranist. Torni lift oli rikki läinud ja mees palus, et konsulaat organiseeriks ta tornist alla. Loomulikult sellistele abipalvetele vastu ei tulda,“ ütleb Näkki.

„Konsulaadist palutakse tihti ka raha, aga seda ei anta. Konsulaadi tegevus põhineb konsuliseadusel ja selle järgi aidatakse inimestel iseennast aidata. Rahvakeeles käibel olevat „konsuliküüti“ pole olemas. Kui raha on lõppenud, aidatakse konsulaadis muuhulgas lähedastega ühendust võtta ja rahaülekande tegemisel, kuid siis liigub raha kodaniku oma arvelt,“ selgitab Näkki.

„Ka Eestis tuleb meeles pidada, et ollakse välismaal, riigis tuleb käituda nii nagu siin kombeks ja seadusi tuleb järgida. Soomlased ei tohiks olla liiga iseteadvad oma maine kohta vodkaturistidena. Eestlastele soomlased meeldivad ja paljud soomlased oskavad hinnata Eestit ja eestlasi. Olen täiesti kindel, et neid Eestist vaimustunuid tuleb kogu aeg juurde. Tasub anda Eestile võimalus!“ õhutab Näkki.

„Teiseks tasub kõigil reisijatel hankida reisikindlustus, sest näiteks haigestunute koju viimine võib väga kalliks maksma minna,“ annab Näkki nõu.