"Olukord on rahuldav ja võimude kontrolli all. Aga võin garanteerida, et Euroopa ei ole enam sama, nagu ta oli aasta tagasi. Miljonid inimesed on endiselt liikvel. Seisame selle probleemiga silmitsi veel aastaid," nendib Kolehmainen. Küll võivad muutuda migrantide põhilised liikumiskoridorid - kui kusagil pannakse piir kinni, peavad nad leidma uusi teid.

Tema hinnangul pole rändekriisiga toime tulekuks vaja seadusandlust muuta. "Ma arvan, et seadusteraamistik on praegu politseile piisav, meil on piisavalt jõudu, et teha kõike, mida on vaja teha. Aga väga suur koormus on meie jaoks organiseerida tagasilende neile, kes saavad negatiivse otsuse," sõnas Kolehmainen. Soomest on sel aastal kodumaale tagasi (peamiselt Iraaki) saadetud 2200 migranti ja selle korraldamine on politsei vastutusel.

Väga suur koormus on meie jaoks organiseerida tagasilende neile, kes saavad negatiivse otsuse.

Varjupaigataotlejatega seotud tegevused on politsei jaoks ka üldiselt töömahukad. "Mul pole konkreetseid numbreid, aga meil on 7200 politseinikku ja neist vähemalt pooled on mingil viisil seotud varjupaigataotlejate küsimusega. Oleme liigutanud jõudu teistest valdkondadest varjupaigataotlejate fenomenile," sõnas Kolehmainen ja nentis, et liikluskontroll on selle arvelt vähenenud ja kuritegude uurimine võtab kaua aega - ressursid ei ole piiramatud.

Soome võimudele teadaolevalt on riigis 300 inimest, kellel on side terroristidega, kes nad on? "On nii neid, kes on Soomes kaua elanud, kui ka varjupaigataotlejaid. Neid on 300 või pisut enam, kelle vastu politsei huvi tunneb – neil on kas sidemeid terroristidega, nad pooldavad terroristlikke ideid või on neil võitleja taust – nad on tulnud pärast Süürias võitlemist tagasi Soome. Vanuselt jäävad 20 ja 50 vahele, aga on valdavalt noored inimesed."

See 300 on väike osa Soomes elavatest immigranditaustaga inimestest, kas ülejäänud on hästi integereerunud? "Eks me seda näeme. Integratsioon on väga oluline, meil on inimesi vaja ja me peame neid aitama, aga kuidas neid integreerida, on omaette küsimus."

"Üldiselt on varjupaigataotlejad inimeste silmis teretulnud ja kuna me oleme arenenud ühiskond, siis meie eesmärk on neid aidata. Muidugi on ka Soomes neid, kes on vastu. Aga rõhutan alati, et politsei ei aktsepteeri rassismi. Vihakuriteod on väga rumal nähtus, levinud nähtus, viha levitamine sotsiaalmeedias ei ole aktsepteeritav ja me tegeleme sellega," sõnas Kolehmainen.

Kui kahtlusalune on võõramaise taustaga - mainida või mitte?

Kuidas suhtuda olukorda, kus on toime pandud kuritegu ja seda on teinud põgenikutaustaga inimene? Kas sellele probleemile tuleks tähelepanu juhtida või pigem jätta mainimata? "Kui me räägime nähtusest üldisemalt, siis on aktsepteeritav sellest rääkida, et seda ennetada. On oluline rääkida seksuaalsest ahistamisest, mis linnades sageneb. Sellega tuleb eos tegeleda. Aga kui rääkida konkreetsest juhtumist, siis meil ei ole seadusega õigust inimese tausta avada," selgitas politseijuht.

Eesti kolleegidega arutati muu hulgas aga ka Odini sõdalaste küsimust "See ei ole tõsiseltvõetav liikumine. Nad saavad rohkem tähelepanu, kui on ära teeninud. Kuid seal võib olla inimesi, kes on väga vägivaldsed, seetõttu huvitavad nad politseid."

Soomel on praeguste rändeprotsessidega rohkem kogemusi kui Eestil, kuid Kolehmainen väljendas usku, et Eestil on võimekus olukorraga toime tulla, ta rõhutas jätkuva vastastikkuse koostöö olulisust. "Ma olen veendunud, et teil on võimekus ja teadmised, et olukorraga toime tulla, aga ma luban, et me alati aitame, kui vaja on," sõnas ta.

Varjupaigataotlejate fenomen Soomes
Eelmise aasta lõpus Rootsist tulnud varjupaigataotlejate tulv oli Soome võimudele ootamatu väljakutse. "Alates septembrist aasta lõpuni tuli üle piiri 22 500 varjupaigataotlejat. Olukord ei olnud alguses kontrolli all. Kuid samalaadne olukord oli ka 1994. aastal ja me võtsime oma toonase tegevusplaani ette ja lähtusime sellest. Lõime põhja Torniosse vastuvõtukeskuse, kus kohe võeti varjupaigataotlejate andmed ja sõrmejäljed - nii teadsime, kellega tegeleme ja tulime massilise tulvaga toime," rääkis Kolehmainen.


2016. aasta algas sellega, et inimesi hakkas massiliselt tulema üle Vene piiri. Ootamatult ja seletamatult ei olnud seni rangelt pidanud Vene piir enam kontrolli all. Lahenduse leidmiseks suheldi nii Euroopa Liidu riikide kui Venemaaga. Veebruari lõpus, kui üle Venemaa piiri oli tulnud juba 1600 põgenikku, üle piiri pääsenute tulv korraga peatus. Soome võimud on kindlad, et inimeste üle piiri toimetamisel oli roll organiseeritud kuritegevusel ja vahendajatel, kes sellest tulu lõikasid, peamiselt Venemaal tegutsevad jõugud.


Varjupaigataotlusele negatiivse vastuse saanud isikute Soomest tagasisaatmine on politsei ülesannete seas, tänavu on tagasi saadetud juba 2200 inimest ja seda tehakse valdavalt vabatahtlikkuse alusel - kellegi vägisi minemasaatmine on viimane lahendus.