"Eesti arsti jaoks, kui ta näeb, et mujal on palgad palju paremad ja võimalused kolida – me ei tahaks selles süüdi olla. Aga ega see õige ole," tõdes ta. "Rahvusvaheline tava on ikkagi selline, et iga maa hoolitseb ise selle eest, et oma riigis arstid olemas oleks."

Soome arstide liidu tegevdirektori asetäitja Halila nimetas intervjuus Delfile streikivate Eesti arstide nõudmisi "kindlasti õigustatuks", avaldas neile toetust ning andis Soomes 2001. aastal viis kuud kestnud ja lõpuks märkimisväärse palgatõusu kaasa toonud meedikute tööseisaku põhjal kolm soovitust - valmistuda ka streigist väljatulekuks, hoolitseda, et streigi tõttu ükski kiiret abi vajav inimene ei kannataks, ning pöörata suurt tähelepanu inimeste teavitamisele ja "enda poolel hoidmisele".

Kuidas kommenteerite lahe tagant Eestis alanud tervishoiutöötajate streiki?

Streik tähendab alati nukrat olukorda – erimeelsused on nii suured, et osapooled ei ole suutnud probleeme muul kombel lahendada. Parem oleks muul moel kokkuleppele saada. Aga samas – ka see on üks variant olukorra lahendamiseks.

Soomes on arstidel sarnaste streikidega rohkem kogemusi?

Mitte palju, aga Soomes on arstid pidanud oma nõudmiste täitmiseks streikima 1984. ja 2001. aastal.

Meenutage palun viimast streiki.

2001. aasta streigi tulemusena tõusid arstide palgad tunduvalt. Mitte selles mahus, millised olid nõudmised, aga siiski – meie nõudmine oli 20-protsendiline palgatõus. Streigi tulemusena tõusis palk 10 protsenti, järgnevat paari aastat juurde arvestades isegi 16 protsenti. Meie peamine nõudmine oligi palk. Esiteks vaatasime, et 90-ndatel oli arstide palgatõus liikunud "vales suunas". Teiseks võrdlesime arstide palkasid teiste Põhjamaadega ja nägime, et meie palgatase oli nendest maas.

Kui kaua streik kestis ja kuidas välja nägi?

Viis kuud. Streigimudel nägi välja selline, et korraga streikis ainult teatud hulk arste. Mitte üle tuhande arsti korraga. Näiteks ühel nädalal ei töötanud ühes haiglas üks osakond, aga teine toimis, seejärel vastupidi. Samuti vaheldusid piirkonnad. Olid väga selged piirid, kuidas süsteem ka streigi ajal edasi toimib.

Viis kuud on pikk aeg. See pidi nõudma suurt kannatust ja ka ressursse?

Selleks olime ka valmistunud, et nii kaua vastu pidada.

Millist nõu annaksite Eestis sama probleemi ees seisvatele meedikutele?

Soovime oma Eesti kolleegidele edu, et nende kindlasti õigustatud nõudmised täidetaks. Loodame, et toimuv ei ohusta kellegi elu. Kindlasti peavad nad olema valmistunud selleks, kuidas streigist välja tulla. Kõik sellised olukorrad ükskord lõppevad, mõlemad pooled peavad järele andma. Soomes vajasime 11 aasta eest selleks läbirääkimistele kolmanda osapoolena lepitajat.

Kuidas Soome elanikud streikijaid mõistsid nii pika perioodi jooksul?

Minu arust päris hästi. Väga oluline on, milline on streigimudel. Et kõik kiired probleemid suudetakse tervishoiuasutustes lahendada. Et kunagi ei saaks avalikult öelda, et keegi oleks streigi tõttu abita jäänud ja surnud. Soome arstid teenivad küll teiste paljude inimestega võrreldes väga hästi, aga inimesed said ikkagi aru, et selle nimel teevad nad ka väga pikki tööpäevi.

Kuivõrd oluline oli teiepoolne avalikkusega suhtlemine, et see mõistev suhtumine püsis?

See oli väga oluline. See, et suutsime nii kaua vastu pidada, oli võimalik vaid tänu sellele, et arstidesse suhtuti positiivselt. Panustasime sellesse väga palju, olime alati valmis jagama õiget ja adekvaatset teavet arstide palkade ja töötingimuste kohta.

On teil andmeid, kui palju Eesti arste praegu Soomes töötab? Siinpool on räägitud isegi paarist tuhandest.

See tundub liiga palju. Aasta alguses kogusime andmeid Soomes elavatest arstidest nende emakeele järgi ja saime tulemuseks 263 eesti keelt kõnelevat. See arv on enam-vähem püsinud. Aga siia lisandub veel palju neid, kes näiteks nädala kaupa käivad Soomes tööl.

Kas võib öelda, et ilma Eesti arstideta Soome tervishoiusüsteem ei saakski hakkama?

Soome vajab endiselt arste juurde ja eestlased on väga vajalik täiendus meie tervishoiule. Arste tuleb meile ka muudest riikidest, aga eestlased on neist paremad – nad oskavad keelt ja ka nende oskused on väga head, isegi paremad kui teistest riikidest tulnutel.

Kõige selle juures on mul aga natuke halb enesetunne: ega see päris õige trend ole, kui Eestil endalgi arste puudu ja oluline osa neist Soome tuleb. Et me teeme Eestis olukorra justkui veel hullemaks. Rahvusvaheline tava on ikkagi selline, et iga maa hoolitseb ise selle eest, et oma riigis arstid olemas oleks. Üksikjuhtumitena on sellised kolimised täiesti normaalsed, aga kui see kasvab, pole see hea olukord.

See pole küllap siiski teadlik poliitika?

Kindlasti ei mõtle me, et "küll Eesti arstidega puuduolevad kohad täidame". Oleme ka ise tõstnud meditsiinitöötajate koolitustellimust, alles eelmisel aastal näiteks. Eesti arsti jaoks, kui ta näeb, et Soomes on palgad palju paremad ja võimalused kolida – me ei tahaks selles süüdi olla. Ega see õige ole. Jääb mulje, nagu me kasutaks Eesti olukorda ära.

Milline on Soome arstide keskmine töökoormus?

Keskmine on 48 tundi nädalas, aga see jaguneb ebavõrdselt – on neid, kes töötavad vaid tavakoormusega, aga ka neid, kes rohkem ületunde teevad. Suund on pigem viimase poole, enam ei olda valmis nii pikkadeks töönädalateks kui varem.