Soomaa keskuses kummitab

Kõrtsi-Tõramaal Soomaa rahvuspargi keskuses ööbijad on kuulnud kellegi samme ning pole leidnud mõistlikku seletust, miks näiteks laelamp korraga põrandale kukub. Ka luupainajatega tuleb öömajalistel arvestada.

Külastuskeskuse maja seisab kunagise Liivakivi talu koha peal, kirjutab Sakala. Talu viimane peremees Oskar pole mõnede arvates sealt veel päriselt lahkunud, vaid käib rahvuspargi töötajaid ja külalisi kiusamas.

Keskuses palju unetuid öid veetnud endine majahoidja Andres Koidu teab kõnelda, et kümmekond aastat tagasi siit ilmast läinud Oskar olevat olnud ihne, väheseltsiv ja õel. “Oskaril oli vähktõbi, ta ei kannatanud piinu välja ja lasi ennast maha,” rääkis Koidu.

Soomaa Sõprade Seltsi esimees Tõnis Korts oli kummitusest kuulnud keskuses elavatelt praktikantidelt. Nood olid talle kurtnud, et keegi käib seal öösel trepist ning suleb ja avab uksi.

Tõnis Kortsu kutsel Kõrtsi-Tõramaal käinud sensitiivi nägemuse järgi olid tsaari sandarmid mõnisada aastat tagasi sama koha peal salga põgenikke tapnud.

“Sandarmid olid põgenikke jälitanud, sealsamas kätte saanud ja siis lihtsalt maha lasknud või mõõgaga läbi raiunud,” jutustas Koidu. “Ühesõnaga on seal hulk inimesi ühekorraga ära tapetud. Seal on neid kinnijäänud hingi ikka palju.”

Enne Liivakivi talu asus samas paigas ka Tõramaa Naari kõrts, mis paiknes taliteede ristumiskohal. “Sealgi oli vist palju õnnetusi juhtunud,” ütles Koidu. “Siis on veel see lugu, et üks tüdruk olevat kaevu uppunud. Seda ei tea, mis põhjusel.”

Ükskord nägid keskuses ööbivad turistid naisekogu, kes end neile luupainajana ilmutas. “Ilus noor naine oli olnud,” lausus Koidu. “Igal juhul hommikul nad sellist lugu rääkisid, ilma et oleksid teadnud, et selles kohas kummitab.”

Kui majahoidja Liivakivi talu endises elumajas ööbis, nägi ta tihti verd tarretavaid luupainajaid, mille järel ei saanud ta ennast hästi liigutada ega hingatagi. “Seal nägid paljud teised, ka praktikandid luupainajaid. Sinna ei taha keegi õhtusel ajal üksi jääda.”

Koidu on unes näinud paigaga seotud surnud inimesi, kes talle vahel kallalegi on kippunud. “Näiteks tegin unes silmad lahti ja nägin surnud meest akna taga. Ta vaatas justkui enda ette, aga samal ajal tundsin tema pilku endal. Siis tegin silmad päriselt lahti ja nägin seda täiesti ilmsi.”

Soomaa rahvuspargi direktor Meelis Suurkask ütles, et legend kummitavast taluperemehest on rahvalik nali ja kuulujutt. “Seda ei saa väga tõsiselt võtta,” arvas ta. “Kummitus on lihtsalt vabandav põhjus, mille arvele panna kõik kummalised ja naljakad juhtumused.”