See tähendab, et ei oma tähtsust, kas jutt käib rakenduskõrghariduse omandanuist või hoopis bakalaureuse- või magistrikraadiga inimestest; samuti ei ole vahet, kas valdkonnaks on teater, tervishoid või IT: mehed saavad rohkem palka igal juhul.

Väikseim on palgalõhe muusika- , teatri- ja kunstierialade puhul, kuid sealgi teenivad mehed pisut rohkem. Arhitektuuri ja ehituse vallas rakendusliku kõrghariduse omandanute seas teenivad mehed brutopalka umbes 1200 eurot kuus ja naised 840 eurot kuus.

Üsna suur on lõhe ka sotsiaal- ja käitumisteaduste ning tervishoiu puhul. Näiteks tervishoiu vallas rakendusliku kõrghariduse saanud mees teenib umbes 1250 eurot kuus, samal ajal kui naine teenib samas vallas sama haridusega vaid veidi üle 900 euro kuus.

Õigusteaduste magistrikraadiga mees teenib keskmiselt 1790 eurot, naine aga 1513. Ka magistritasemel kehtib reegel, et isegi erialadel, kus mehi on traditsiooniliselt vähem, teenivad nad pärast lõpetamist rohkem. Näiteks õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste magistri lõpetanud mehed teenivad 1128, sama eriala ja haridustasemega naised aga 919 eurot.