Sooja kallinemine tabab rängemalt väikeasulaid
Hinnatõus tabab kütteperioodil valusamalt kodusid Eestimaa väikestes kohtades, kus katlamajasid pole jõutud kallilt gaasi või õliküttelt puiduküttele ümber seadistada.
Kui tallinlastele tõusis soojuse hind suve lõpus vaid viie protsendi võrra ja lähiajal pole kallinemist ette näha, siis maarahval võib soe tuba minna viiendiku võrra
kallimaks.
„Asi on nii hull, et õue ei taha minnagi – inimesed ei vaata hea pilguga,” ütles Suure-Jaani Halduse tegevjuht Aivar Veeperv. „Küsime konkurentsiametilt soojusele 19-protsendilist hinnatõusu ja see võib sundida meie kliente kaugkütte asemel tulevikus näiteks maakütet valima.”
Suure-Jaani katlaid köetakse põlevkiviõliga, mille hind püsib tänu sarnasele turupositsioonile toornaftaga praegu väga kõrgel.
Konkurentsiamet menetleb praegu paarikümmet Suure-Jaani sarnase väikese võrgupiirkonna taotlusi, kellest enamik tuli hinda kooskõlastama esimest korda, sest seni valla poolt määratud hinnad ei võimaldanud ettevõtetel talve üle elada.
Veeperve kinnitusel on tema ettevõte just see tüüpiline väikefirma, kes rahapuudusel pole jõudnud odavamale puiduküttele üle minna. Kolmest katlamajast suudab ettevõte KIK-i abiraha toel lähiajal puiduküttele üle viia ühe, kuid üks katlamaja ja kolmandik kliente läheb tõenäoliselt kaduma. „Inimesed on maalt lahkunud, kliente on vähe ning kolhoosiajal ehitatud kaugküttetrasside soojakaod on liiga suured, et nendega edukalt majandada,” selgitas Veeperv.
Kümme esmakordset
Kuueteistkümnest konkurentsiametile laekunud soojaettevõtte taotlusest kümme on esmakordsed, mis annab märku väikekatlamajasid tabanud hinnašokist. „Gaasi ja põlevkiviõli hind kõigub igakuiselt ja peamiselt ikka ülespoole, mis seab väikesed katlamajad raskustesse,” rääkis konkurentsiameti energeetikateenistuse juhataja Külli Haab. „Puiduhakke puhul sõlmitakse aga pikaajalised tarnelepingud, mille hind on palju odavam ja seda ei muudeta ootamatult.”
Toasoojuse hinnatõus ei taba väikeasulate elanikke kohe kütteperioodi alguses, sest nende katlamajad esitasid taotluse konkurentsiametile liiga hilja. Menetlemine võtab nii kaua aega, et oktoobrikuus kehtivad veel endised hinnad. Samuti ei või soojaettevõtjad loota, et nende taotlused täies ulatuses rahuldatakse. „Juhtumeid, kui hinnatõusu taotlus on nii põhjalikult ette valmistatud, et see rahuldatakse täies ulatuses, tuleb ette harva,” tõdes konkurentsiameti kaugkütte osakonna juhataja Mare Karotamm.
Soojus võib kallineda ka oodatust vähem
Toasooja hind võib tõusta sel aastal 14 protsenti, prognoosis septembri alguses rahandusministeerium.
Konkurentsiametile esitatud taotlused pärinevad aga väikestest gaasi- ja põlevkiviküttel töötavatest soojusvõrkudest, mis moodustavad vaid ligi kuus protsenti turumahust.
Keskmist soojahinda kõige rohkem mõjutav Tallinna Küte tõstis augustis hinda viis protsenti. Suurte Tartu ja Pärnu võrgupiirkondade poolt pole aga tänu hakkpuidu kasutamisele hinnatõusu taotlusi lähiajal oodata.
Rahandusministeeriumi hinnavalem arvestab üheksa kuu keskmist vedelkütuste hinda välisturgudel ning euro ja dollari kurssi, seega hakkab kevadine naftahinna kõrgtase soojusenergia hindadesse jõudma ning aasta kokkuvõttes võib hinnatõus ulatuda ligi 14 protsendini.
