Solarise laevaringu süüasjas laienes kahtlusaluste ring neljani
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põderi sõnul said kahtlustuse elule ja tervisele ohtliku ehitise rajamises kolm füüsilist isikut ja üks juriidiline isik. "Kohtueelne menetlus on lõppenud ja politsei on edastanud kriminaalasja materjalid prokuratuuri, kus on koostamisel süüdistus," lisas Põder BNS-ile.
Tallinna kesklinnas asuva Solarise keskuse Cinamoni kinosaalis kukkus lagi alla 2009. aasta 13. oktoobril. Kinosaalis kedagi lae allakukkumise ajal polnud ning õnnetuses keegi vigastada ei saanud. Kinosaali lagi kukkus alla vaid mõni päev pärast Solarise keskuse pidulikku avamist, mis toimus 2009. aasta 9. oktoobril.
Tehnilise järelevave amet (TJA ) alustas 13. oktoobril 2009 Solaris keskuse Cinamoni kinosaalis toimunud ripplae varingu asjaolude uurimiseks haldusmenetlust, et tuvastada kinosaali ehitusprotsessis võimalikud ehitusseaduse rikkumised. Menetluse tulemusena valmis 2009. aasta novembris esialgne ja mullu aprillis lõplik uurimiskokkuvõte. Uurimine tuvastas kinosaali ehitusprotsessis puudujääke peaaegu kõigi osapoolte tegevuses. Puudusi oli nii projekteerimises, ehitamises, ehitusjuhtimises kui ka omanikujärelevalves.
Hiljem üritas Solarise keskuse ehitaja AS Merko Ehitus kohtus TJA uurimisrapordi õiguspärasust kahtluse alla seada, kuid tulutult.
TJA jõudis Solaris Keskuse Cinamoni kinosaali laevaringu põhjuste uurimisega lõpule mullu mais, tuvastades, et varingu põhjustas projekti- ja ehitusviga, mis viis riputite ja metallprofiilide vahelise ühenduse katkemiseni. Solarise tegevjuhi Anneli Palvadre teatel olid uurimistulemuste kohaselt lae riputid üle koormatud.
TJA raporti kohaselt on ripplae ehitusel kasutatud riputi tootja poolt määratud koormuspiiriks 25 kilogrammi. Merko Ehituse koostatud ripplae projekti analüüsimisel tuvastas TJA, et see koormuspiir oli ületatud juba ripplae omakaaluga, arvestamata seejuures koormust suurendavat varutegurit. Varuteguriga arvestamisel oleks projektikohase sammu puhul arvestuslik koormus ühele riputile juba üle 30 kilogrammi ehk oluliselt üle tootja poolt soovitatud koormuspiiri.
Uurimise käigus selgus, et tegelik riputite samm oli projektikohase 900 korda 900 millimeetri asemel kogu lae ulatuses varieeruv, sõltudes eelkõige laes paiknevatest ventilatsioonitorudest ja kandevprofiilpleki laine sammust. Tegelikkuses paigutas ehitaja riputeid seega isegi veel vähem, kui oli ette nähtud niigi puudulikus projektis. Projekteeritud sammust erinevalt ehitamise tulemusel olid osad riputid ripplae omakaalust tingituna isegi 20 protsendilist varutegurit arvestamata koormatud kuni kaks korda enam kui nägi ette riputi tootja poolne soovitus.
Ehitusprojekti projektjoonis, mille kohaselt ehitati varisenud kinosaali ripplagi, ei vastanud TJA hinnangul õigusaktides ehitusprojektile esitatavatele nõuetele - projektis toodud riputite sammu järgides ei olnud võimalik ehitada ohutut ja stabiilset laekonstruktsiooni, lisaks ei selgunud projektjoonise põhjal üheselt ripplae konstruktiivne lahendus, paigaldusviis ja konstruktsioonile mõjuvad koormused. Paraku püstitas ehitaja ripplae, mis ei vastanud isegi puudulikule ehitusprojektile.
Palvadre märkis tunamullu kevadel, et projekteerimise eest vastutas Merko Ehitus ning ehitamise eest Merko Ehituse ja Skanska EMV konsortsium. Ühtlasi nimetas Palvadre toona kahetsusväärseks, et ka omanikujärelevalvet teostanud OÜ Ahti Väin Konsult ei suutnud neid vigu õigeaegselt tuvastada.
AS Merko Ehitus teatas vahetult pärast raporti avaldamist, et firma ei võta omaks projekteerimis- ja ehitusviga Solarise keskuse kinosaali lae varisemisel ning peab varingu põhjuseks ventilatsiooni tekitatud rõhkude erinevust ja kino helisüsteemi tekitatud lubamatut resonantsi.
Solarise keskus otsustas pärast õnnetust kõik keskuses asuvad kinosaalid sulgeda ja lasta sealsed laekonstruktsioonid täielikult ümber ehitada.
