Kapten Rene Brus ütles Maalehele, et iga kuu peab ta väeosast paar ajateenijat ära saatma, mõnikord ka rohkem.

Kümne aasta taguse ajaga võrreldes, mil Brus kaitseväekarjääri alustas, on poiste tervisevorm väga palju halvenenud. “Toonaste ja praeguste poiste tervisevorm erinevad teineteisest nagu öö ja päev.”

Kui 2001. aastal tunnistati ajateenistuseks kõlbmatuks 29 protsenti kaitseväkke kutsutud noorukitest, siis möödunud aastal ei sobinud armeesse iga teine nooruk. Ka kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tunnistab poiste järjest halvenevat tervist.

Peamiseks takistuseks on psüühika- ja käitumishäired, kohanemisraskused, isiksusehäired ja neurootilised probleemid.

Teine suur põhjus, miks noormehed kaitseväkke ei pääse, on luu- ja liigesehaigused. “Noormeestel esineb nii kõverselgsust, radikuliiti kui seljavalusid,” ütles kaitseministeeriumi nõunik, aastaid kutsealuste tervist uurinud Teet Lainevee.

Kolmandaks väljapraakimise põhjuseks on lampjalad. Lainevee sõnul leidub siiski ka noorukeid, kes üritavad end meelega haigeks teha, et teenistusest pääseda. “See, mida nad endaga teevad, on omaette teadus.”

Samas paraneb ohvitseride kinnitusel kaitseväes noorukite füüsiline vorm tunduvalt hea toidu, tervislike eluviiside ja kehalise koormuse toel.