Tallinna haridusamet koostab uue seaduse jõustamiseks määrust, kuid see ei lähe sugugi lihtsalt, sest koolid on jagunenud kahte vihasesse leeri ja seisavad raevukalt oma huvide eest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Andekamaid lapsi katsete abil välja noppinud eliitkoolid on loomulikult selle poolt, et endine kord säiliks. Seevastu tühjenevate klassidega piirkonnakoolid loodavad uuest määrusest abi klasside täitmisel — nad kurdavad, et praegu tõmbavad eliitkoolid andekamad lapsed endale ja ülejäänud, kes neile tulevad, on õppetöös nõrgemad. Kahe vaenuleeri vahel balansseerib linnavalitsus. Koolide tuleviku paika panev määrus tuleb aga peagi valmis saada, sest see peab jõustuma 31. märtsil.

Viimasel, üleeile toimunud arutelul jõudsid osapooled osaliselt kokkuleppele. „Viimane versioon, milles enam-vähem ühele meelele saadi, on see, et kõik koolid võiks olla nii-öelda ülelinnalised ja teatud kuupäevaks avaldavad vanemad soovi, millisesse kooli nad oma lapse soovivad panna. Koolid, milles tekib ülebroneerimine ja seega konkurss kohtadele, tohivad korraldada praktilisi töid ja vestlusi. Nendesse koolidesse, kuhu ei tulnud sooviavaldusi rohkem kui kohti, saavad lapsed otse või määrab neile koha haridusamet,” tutvustas Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.

Seega jääks laste vastuvõtmise kord sisuliselt samasuguseks, nagu on praegu, sest arvata võib, et need koolid, kus tekib „ülebroneerimine”, on ikka vanad tuttavad eliitkoolid. Praegu ei ole siiski kindel, et selline plaan saab teoks, kuna linn pole kindlat seisukohta veel võtnud.