Täna saab Sõerdi sõnul vaid oletada, et kas sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikseri soovitud 480 miljoni euro mahus täiendavate tulude katteallikaks on näiteks tulumaksu tõstmine 33 protsendile kõigile maksumaksjatele. Selline maksumuudatus aga paraku tähendaks näiteks keskmisele õpetajatele üle 1000 euro väiksemat aastapalka, keskmise pere kaotus jääks kuskil 2000 euro piirimaile aastas.

Kindlasti saab Sõerdi arvates vaielda, et tegelikult tõstetaks kõiki makse ja ükski konkreetne määr ei pruugi nii kõrgele tõusta. "Aga tegelikult ei ole suurt vahet, millist maksu soovitakse tõsta - iga selline muudatus halvendaks kõigi eestimaalaste toimetulekut tuntavalt," märkis Sõerd.

"Olen üsna kindel, et sotside ettepanekute elluviimiseks tuleb tõsta mitte ainult kehtivaid maksumäärasid, vaid nende plaanis on kogu senise hästi toimiva maksusüsteemi ümberpööramine," lisas Sõerd.

Praeguse maksumaksjaid ja tuluallikaid võrdselt kohtleva ühetaolise maksusüsteemi asemel saame tema ennustuse kohaselt tõenäoliselt kõrgemate määrade ja rohkete maksueranditega ebaefektiivse maksusüsteemi. Kõrgemad maksumäärad ja palju erandeid, mida sotsid soovivad, sealhulgas standardmäärast erinevate käibemaksumäärade laiem rakendamine, loovad olukorra, kus tekib motivatsioon maksude planeerimiseks ja maksude tasumisest kõrvalehoidmiseks.

"Varasema maksuameti töökogemuse põhjal võin öelda, et järsud maksutõusud tekitavad ettevõtetele makseraskusi ning seavad ohtu töökohti," nentis Sõerd. Ei olnud just ammu, kui maksudest kõrvalehiilimine oli tema mälestust mööda sotsiaalselt aktsepteeritav ja selline järsk maksutõus võib samuti tuua väga negatiivseid tagajärgi.

Maksukoormuse tõstmine ja hästi toimiva maksusüsteemi ümberpööramine on majanduskasvule vastupidise mõjuga. Maksudega mängimine ja maksude tõstmine peletab eemale investeeringuid ja investoreid. Sõerdi hinnangul annab riigieelarve jaoks vajaliku lisatulu just suurem majanduskasv.