Soe kevad on alanud õnnetusterohkelt: uppunud on 13 ja tules hukkunud 22 inimest
Kevad on alanud õnnetult: tänase seisuga on uppunud juba 13 inimest, aastatel 2010-2013 oli neid vähem. Viimati uppus aprillikuuks nii palju inimesi aastal 2009 (vt. tabelid allpool).
Suvekuud, mil on kõigil aastatel uppunud enim inimesi, on aga alles ees. Viimasel ajal on uppunute arvu mõjutanud traagilise lõpuga kevadised paadisõidud, nagu Saaremaa õnnetus, milles hukkus kuueaastane poiss, või hiljutine kolm inimelu nõudnud õnnetus Tamula järvel. Üleeile lisandus veel üks uppuja: Jõgeva maakonnas leiti talutiigist keskealine mees (allpool olevas tabelis ei kajastu).
"Kahjuks ei peeta päästevarustust oluliseks, kuna see ei ole kohustuslik. Talvisel perioodil hinnatakse üle nõrga jää kandevõimet. Enda ohutuse eest tuleb hoolt kanda enne veekogule minekut ja päästevarustust ei tohi unustada," kommenteeris päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.
Ints paneb inimestele südamele, et paadiga sõitmisel tuleb kindlasti võtta arvesse ilmastikuolusid ja tunda enda paadi eripära. "Veekogule minnes tuleb kanda päästevarustust, arvestada tuleb aluse võimekusega ja ka tuulega. Kindlasti ei tohi olla alkoholijoobes. Veematkakorraldajate puhul on oluline, et korraldaja viib eelnevalt läbi ohutusinstruktaaži," rääkis ta.
Intsu kinnitusel kavatseb päästeamet ka sel aastal korraldada suvist veeohutusalast meediakampaaniat. "Maikuus tuleb välja veeohutusfilm, mis räägib põhilistest ohtudest, mis meid suvel veekogu ääres varitsevad. Samal ajal pöörab film tähelepanu ka nendele probleemidele, mis statistikas võrreldes alkoholijoobes ujumisega väiksemal määral esindatud ja mille olemus on hoopis teist laadi," kinnitas ta.
Tulesurmasid põhjustab hooletu suitsetamine
Tulesurmade statistikat vaadates on seis parem kui aastatel 2010-2012, kuid selle aasta esimese kolme ja poole kuuga on tules hukkunud juba 22 inimest. Eelmisel aastal oli neid kokku 47.
Intsu sõnul on tules hukkunute arv viimaste aastatega võrreldes õnneks siiski langustrendis. "Sel aastal on peamiseks surmaga lõppenud tulekahju põhjuseks hooletu suitsetamine, millele järgnevad hooletus kütteseadmete ja lahtise tule kasutamisel. Kõik tänavu traagiliselt lõppenud tulekahjud on aset leidnud inimeste kodudes," rääkis Ints.
Kodus olles tasub Intsu sõnul alati suitsetada õues ja sigareti kustutamisel tuleks kasutada veega täidetud tuhatoosi. Samuti tuleb koduse küttesüsteemi eest regulaarselt hoolt kanda. "Kindlasti ei tohi jätta lahtist tuld järelvalveta. Tuleb veenduda, et sinu kodus on töökorras suitsuandur, mis aitab tulekahju varakult avastada," tuletas ta meelde.
"On oluline, et inimesed avastaksid tulekahju õigeaegselt, et nad jõuaksid hoonest väljuda ja kutsuda abi. Varajane tulekahju avastamine võib pääste nii inimelu kui ka hoone," ütles ta. Eelmisel aastal oli keskmine päästjate kohalejõudmise aeg 9,3 minutit.
