Sõduri õigused pole selgelt paigas
Muu hulgas märkis Teder, et ajateenijaid on karistatud distsipliini rikkumise eest füüsiliste harjutuste tegemisega.
Leo Kunnase hinnangul ei saa kätekõverdusi või kükke pidada füüsiliseks karistuseks. „Kuuldes terminit „füüsiline karistus”, tekib tunne, et kaitseväes toimub füüsiline vägivald, kus ajateenijaid karistatakse igasuguseid reegleid eirates,” lausus ta.
Siiski on kaitseväes Kunnase sõnul vaikivalt kokku lepitud ajateenijate karistamise viisid. „Selge on see, et ainult veenmise ja noomimisega kaitseväes hakkama ei saa,” nentis mees.
Erus oleva kaitseväelasena arvab Kunnas, et mõistlik oleks selgem regulatsioon, millal ja kuidas ajateenijaid karistada saab. Meegomäe lahingukooli ülemana kasutas ta sageli kasvatusliku meetmena jooksmist. Üldjuhul karistas Kunnas enda sõnul tervet rühma ja jooksis ka ise karistuskilomeetrid kaasa.
„Oluline on, et ülemad võtavad kätekõverdustest või jooksmisest osa — nii välistatakse lollus ja üle jõu käivate ülesannete andmine,” lisas Kunnas.
Kuperjanovi pataljoni ülem major Toomas Möls on seisukohal, et ajateenijaid kätekõverdusi tegema panemine pole mitte karistus, vaid osa väljaõppest ning pigem täidavad kükid või jooksukilomeetrid kasvatuslikke ja õpetuslikke ülesandeid. Mölsi hinnangul pole kätekõverdused inimväärikust alandavad.
Psühholoog Aleksander Pulveri sõnul on alandamise tajumine iga indiviidi puhul erinev. Samuti tajuvad inimesed füüsilisi harjutusi erinevalt.
„Piir alandamise ja mittealandamise vahel on kokkuleppeline ja oluline on ka see, et militaarsüsteemis on normid teistsugused kui tsiviilelus,” lausus Pulver.
„Mulle tundub, et kuna militaarsüsteemis on füüsilist õpetamist kasutatud aastasadu, siis pigem on kätekõverdused siiski kasvatusliku iseloomuga,” arvas ta.
Esmaspäevast kaitseministeeriumi kantslerina tööle hakkav Riho Terras lubab uue kaitseväeteenistuse seaduse väljatöötamisega lahendada õiguskantslerile silma hakanud põhiõiguste riive.
„Minu arusaamist mööda ei tõstatanud õiguskantsler mitte niivõrd põhiõiguste riivamise vajalikkuse küsimust kui pigem seda, et piirangud tuleks õigusaktidesse selgemini sisse kirjutada. Järgmisel aastal töötatakse välja kaitseväeteenistuse seaduse uus terviktekst, kus vajaduse korral määratletakse selgemalt ära ka ajateenijate põhiõiguste piirangud,” selgitas Terras.
Pikaaegse kaitseväelase Terrase arvates pole füüsiliste harjutustega karistamine lubatud kaitseväe distsiplinaarseadusega.
„Küll aga kujutavad füüsilised harjutused endast vajalikku kasvatusmeetodit ja on loomulik osa kõikide riikide kaitseväelaste väljaõppes. Piiri tõmbamine karistamise ja väljaõppes korraldatava treeningu vahel võib aga eemalseisja jaoks olla väga keeruline,“ kõneles Terras.
