Sõda korruptsioonile

Justiitsministeeriumi järgmise kolme aasta prioriteet on võitlus kuritegevusega, eelkõige organiseeritud narkokaubanduse ja korruptsioonikuritegudega.

Justiitsministeeriumi esmane eesmärk on oluliselt tõsta tabatud ja kohtus süüdimõistetud narkodiilerite arvu ning äravõetud narkootikumide kogust, teatas justiitsminister Ken-Marti Vahel reedel ministeeriumi tegevussuundi tutvustades.

Ta lisas, et seejuures keskendutakse kuritegelike ühenduste tegelike liidrite tabamisele ning nende suhtes adekvaatsete karistuste rakendamisele. “Eelmise aasta lõpus seadustatud rangeid karistusi tuleb narkodiilerite suhtes nüüd ka reaalselt rakendada. Samuti tuleb kohaldada karistusseadustiku ettenähtud vara konfiskeerimist,” toonitas minister. Vaher nentis, et viimase suhtes on seni olnud puudujääke.

Teine suureks eesmärgiks on ministeeriumil korruptsioonivastane võitlus, sihiks on võetud süüdimõistetud korruptantide ja väljamõistetud kahjusummade märgatav kasv. Järgmise aasta esimesel poolel alustavad ringkonnaprokuratuuride juures tööd prokuröridest ja politseinikest koosnevad juhtrühmad, seejuures seatakse sisse vihjetelefon korruptsioonijuhtumitest teatamiseks ning teatajatele tagatakse seaduslik kaitse.

Vaher väitis, et vihjetelefonil pole midagi ühist nõukogudeaegse niinimetatud koputamisega. “Inimesed, kes korruptsioonist teatavad, teevad riigile heateo,” ütles Vaher.

Prokuratuur ja politsei peavad tema sõnul andma selge signaali, et Eestis on altkäemaksu võtmine ja andmine väga kõrge riskiga ning seda ei tasu üritada. “Maailma praktika näitab, et 70 protsenti korruptsioonijuhtumitest tuleb avalikuks tänu vihjetele,” õigustas ta veel sel aastal sisseseatavat vihjetelefoni.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Margu Kurm selgitas, et teadlikele valeinfo andjatele on Eesti seadustes kõigi kuriteoliikide puhul vastutus ette nähtud, kuid heausksed korruptsioonist teatajad pääsevad kindlasti karistuseta ka siis, kui edastatud info tõele ei vastanud.

Korruptsioonialase teadlikkuse tõstmiseks on justiitsministeeriumil kavas käsiraamatu koostamine, spetsiaalse veebilehe avamine ja teavituskampaaniate läbiviimine.

Kolmandaks 2007. aastani seatud prioriteediks on justiitsministeeriumil laste vastu suunatud vägivald, samuti perevägivald laiemalt ning noorte kuritegevus.

“Vaimse ja füüsilise vägivalla all kannatavast lapsest kujuneb palju suurema tõenäosusega kurjategija, kui lapsest, kes kasvab hoolivas peres,” tõdes justiitsminister.

Perevägivalla ohvrite kaitseks on kavas rakendada mujal maailmas tavapäraseks saanud lähenemiskeeldu, mis jääb kohtu otsustada.

Justiitsministeerium kinnitab, et seatud eesmärkide saavutamise eelduseks on tugev ja hästi organiseeritud prokuratuur. Senise 17 maa- ja linnaprokuratuuri asemel hakkab 1. märtsist tegutsema neli ringkonnaprokuratuuri.